Koroonapandeemia tõttu on pidanud haiglad piirama plaanilist ravi ja nüüd võivad neid ees oodata keerulised ajad, sest teise laine pikal kestmisel tekivad rahalised probleemid.
Koroonapatsientide raviga kaasnevad lisakulud küll hüvitatakse, kuid mõne haigla puhul sellest ei piisa. Koroonapandeemia on sundinud haiglaid oma tööd piirama, operatsioone jäetakse ära, sest intensiivravi kohti hoitakse koroonapatsientidele, napib ka meedikud, sest koroonaosakonnad vajavad kaks korda rohkem töötajaid. Alates märtsis on aina enam neid patsiente, kes ise loobuvad haiglaravist.
“Kui me need lõikused, protseduurid lükkame edasi, siis loomulikult meil jääb planeeritud raha saamata ja me võime ka öelda, et ühe keskmise COVID-i patsiendi ravi on ravijuhi maksumuse osas kindlasti soodsam kui meie tavapärane plaaniline ravi,” selgitas Põhja-Eesti regionaalhaigla juht Agris Peedu.
“Kui pandeemia peaks pikalt jätkuma või tulema kolmas laine, siis loomulikult on ka minu suund haigekassa juhi ukse taha,” tõdes ta.
Järvamaa haigla juhi Andres Müürsepa sõnul on suurhaiglate olukord parem, aga nende haiglal ilmselt tekib lepingu täitmisel probleeme.
“Haigeid erinevatel põhjustel haiglasse ka väga palju ei tule. Ma vaatan, et erakorralise meditsiiniosakond ei ole väga täitunud ja ka taastusravi ja ka statsionaar. Haigeid väga ei tule ja perearstid ka ei saada. Meid rahastatakse vastavalt tehtud tööle, me oleme nagu kingsepad – mitu paari saapaid teeme, nii palju haigekassa meile raha annab,” rääkis Müürsepp.
Haigekassa partnerlussuhete osakonna juhi Marko Tähnase sõnul on lepingu täitmisel rohkem probleeme haiglatel, kus koroonapatsiente vähem. Teistel haiglatel aitab plaanilise ravi kärpest tekkivat auku rahakotis katta koroonaosakonna lisakulude hüvitamine.
“Ühtegi sellist haiglat ei ole, kes oleks tõsises hädas, aga me teame, et on haiglaid, keda meil on vaja edasi aidata,” ütles Tähnas.
Haigekassa loodab, et haiglad suudavad aasta teises pooles rohkem inimesi ravida ning lepingumahu siiski täita. Kui mullu õnnestus haiglatel haigekassa leping täita tänu tihedale tööle juulis ja detsembris, siis tänavu on olukord teine.
“Kuna eelmine suvi oli tõesti keeruline ja me proovisime üles kutsuda oma töötajaid töötama suvekuudel rohkem, et järjekorrad lüheneksid, siis käesoleval aastal on meile ülioluline, et meie töötajad saaksid puhata,” ütles Tartu ülikooli kliinikumi ravijuht Andres Kotsar.
Sellegi poolest loodab ravijuht, et kliinikumil õnnestub plaanilise raviga aasta lõpuks järje peale saada.
