Riigiprokuratuur esitas teisipäeval pankrotihaldur Veli Kraavile kahtlustuse pankrotivara omastamises eriti suures ulatuses ja altkäemaksu võtmises.
Kahtlustuse kohaselt omastas 48-aastane Kraavi pankrotihaldurina tegutsedes kolme pankrotimenetluses oleva äriühingu vara kogusummas üle 970 000 euro, mille ta pööras enda ja endaga seotud äriühingute kasuks. Lisaks esitati mehele kahtlustus altkäemaksu võtmises – vastutasuks eelistas ta võlgnikuga seotud võlausaldaja huve. Kahtlustuse kohaselt on kuriteod toime pandud kahe aasta jooksul, alates 2018. aastast.
Riigiprokurör Sigrid Nurm märkis, et pankrotihalduri ülesanne on kaitsta pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate ja võlgnike õigusi ja huve. Samuti peab haldur tagama võlgniku vara säilimise, olema erapooletu ja esindama riigivõimu ausalt. “Paraku on esialgse kahtlustuse kohaselt pankrotihaldur kasutanud talle usaldatud pankrotivara isiklikuks otstarbeks. Selline käitumine on täielikult vastuolus pankrotimenetluse põhimõtetega ja lubamatu. Pankrotihaldur peab pankrotimenetlustes erapooletult esindama kõigi osapoolte huve, mitte eelistama isiklikku kasu.”
Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur ütles, et selles kriminaalasjas planeerivad politsei ja prokuratuur varade arestimist. “Praegu menetluses kogutud andmed viitavad, et pankrotihaldur liigutas varasid erinevate pankrotimenetluste vahel ning viis raha nendest välja isiklikuks otstarbeks. Kuigi pankrotivaradega toimingute tegemise põhjendatust kontrollib menetluse käigus ja lõpus kohus, tuvastasime selles kriminaalasjas, et tehinguid on tehtud ka kohtu teadmata. Kindlasti kõneleb see juhtum vajadusest pankrotihaldurite tegevust rohkem kontrollida.”
Menetlust viib riigiprokuratuuri juhtimisel läbi keskkriminaalpolitsei.
