Riigi peaprokurör Andres Parmas ei välistanud esmaspäevasel kohtumisel reisiparvlaeva Estonia hukuga seotud lähedaste ja pääsenute esindajatega, et laevahuku asjus võib tulla uus kriminaalmenetlus, lisades samas, et praegu selleks siiski alust pole.
„26 aasta tagused kuriteod on tänaseks üldjuhul aegunud, mistõttu kriminaalmenetluse alustamine praegu võimalik ei ole. Küll aga saab seda teha siis kui praegu läbiviidavate uurimiste ja analüüside tulemusena peaks ilmnema uut infot näiteks selle kohta, et kunagi toime pandud kuritegusid on keegi varjanud kuni tänaseni,“ rõhutas Parmas, et praegu teadaolev info ei anna siiski alust kriminaalmenetluse alustamiseks.
Kriminaalmenetluse saab seaduse järgi alustada vaid juhul, kui ilmnevad kuriteole viitavad asjaolud ning kriminaalmenetluse alustamine on seaduse järgi keelatud neil puhkudel, kui võimalik kuritegu on aegunud.
Riigisekretär Taimar Peterkop märkis, alates uute asjaolude ilmnemisest on tehtud ettevalmistusi uurimise ettevalmistuseks ning 18. detsembril teavitasid Eesti, Soome, Rootsi ohutusjuurdluse asutused, et uute asjaolude selgitamiseks on vajalikud täiendavad allveeuuringud. „Praeguseks on Rootsi ka avalikult kinnitanud valmisolekut oma seadusi muuta, et kolme riigi koostöös oleks võimalik läbi viia vajalikke allveeuuringuid Estonia juures,“ ütles Taimar Peterkop. „Näeme, et ei ole takistusi ettevalmistustega edasiminekuks ja ettevalmistused laabuvad heas koostöös Eesti ametiasutuste ning Soome ja Rootsi partneritega,“ lisas ta.
Ohutusjuurdluse keskuse juht Jens Haug andis lähedastele ülevaate, milline on võimalik ajaraam plaanitavate uurimiste tegemiseks. „Kuni käib protsess Soome ja Rootsi seaduste muutmiseks, saavad ohutusjuurdluse asutused ette valmistada uurimistööde tehnilised küsimused ja vajadused,“ kinnitas Jens Haug.
Tegemist oli järjekorras neljanda igakuise kohtumisega, et anda lähedastele ülevaade arengutest Estonia uute asjaoludega seotud uurimistegevuste ettevalmistamisel.
