Statistikaameti esindajad tutvustasid teisipäeval valitsuse loenduskomisjonile järgmise aasta rahva ja eluruumide loenduse küsimustikku ning projekti hetkeseisu, märkides, et loendusel kasutatakse nii registrite infot kui ka küsimustikku.
Täpne loenduse metoodika otsustatakse pärast täiendavate vahendite eraldamise kinnitamist valitsuse 2021. aasta reservfondist ja 2022. aasta riigieelarvest.
Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul tuleb rahvaloendus igal juhul kombineeritud meetodil. „Suurema osa vajalikest andmetest saame kätte riiklikest registritest ja inimestel endil tuleb vastata vaid vähestele küsimustele, millele ühestki registrist vastuseid ei saa. Inimestelt küsitakse näiteks võõrkeelte oskuse, usu ja terviseprobleemidest tingitud piirangute kohta,“ ütles Mägi. „Registriandmete kasutamine säästab tuntavalt inimeste aega, e-küsimustiku saab ühe inimese kohta ära täita vähem kui kümne minutiga.“
Loenduseks sobiva meetodi ja andmete kogumise viisi määrab riikliku statistika seaduse kohaselt statistikaamet, tuginedes Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määrusele. „Otsus, kuidas järgmisel aastal loendus läbi viiakse, tuleb teha kindlasti sel aastal,“ tähendas Mägi.
Kui valitsus kinnitab täiendava 7,9 miljoni euro eraldamise, siis tuleb täita küsimustik kõikidel Eesti inimestel. Kui mitte, on statistikaamet valmis eraldi küsitlema 60 000 inimest ja tegema selle pealt järeldusi kogu Eesti kohta. „Olenemata sellest, kas küsimustiku täidavad kõik Eesti elanikud või 60 000 inimest, loendatakse riiklike registrite põhjal kokku kõik inimesed ja eluruumid.“
Aasta lõpus ja tuleva aasta alguses korraldab statistikaamet rahvaloenduse testi, et katsetada meetodeid, tehniliste süsteemide toimimist, inimeste teavitamist, ankeeti ja seda, kuidas küsimustest aru saadakse. Seejärel analüüsitakse testi tulemusi ja tehakse vajalikud parandused, et olla valmis 2021. aasta lõpus toimuvaks loenduseks.
Registripõhise loenduse osa hindamiseks korraldas statistikaamet kaks prooviloendust, neist esimene toimus 2016. ja teine 2019. aastal. Mõlemad prooviloendused andsid kinnitust, et kõik registritest saadavad andmed vastavad rahvusvahelistele kvaliteedinõuetele. Alates 2024. aastast korraldavad kõik Euroopa Liidu riigid rahvaloendust igal aastal, mis tähendab üleminekut täielikult registripõhisele loendusele.
