Rahvaülikoolid soovivad, et sarnaselt teatrite, kinode, konverentside ja jumalateenistustega saaks kliendid viibida 24. maist ka täienduskoolitusasutustes, kui ruumitäitumus ei ole üle poole.
Kriisikomisjonile saadetud kirjas märgib rahvaülikoolide liit, et sarnaselt kutsekoolidega on rahvaülikoolides palju praktilisi koolitusi, mida pole olnud võimalik veebi viia. Näiteks lilleseade, käsitöö, õmblemise, maalimise, tarbekunsti kursused ja paljud muud.
Uutes oludes on rahvaülikoolid viinud gruppides õppijate arvu võimalikult väikeseks ja kohandanud õppekorraldust selliseks, mis on õppijale ohutu, kirjutas Eesti Rahvaülikoolide Liidu juhatuse liige Maire Breede.
Rahvaülikoolid on mittetulunduslikud ja sissetulek tuleb peamiselt õppemaksudest, mistõttu on pandeemia mõjunud rängalt nende jätkusuutlikkusele. Koolidele on äärmiselt vajalik alustada grupiõppega siseruumides niipea kui võimalik.
Üle Eesti tegutsevad rahvaülikoolid võimaldavad kodulähedast õpet ka väiksemates piirkondades ning panustavad elanike isiklikku- ja tööalasesse arengusse, aidates nõnda kaasa kohalikule arengule ja kodanikuühiskonna tugevnemisele.
Rahvaülikoolides üle Eesti õpib keskmiselt 10 000 õppijat aastas. Õppetöö toimub individuaalkorras, minigruppides on kolm kuni viis inimest ja põhigruppides kuus kuni kümme õppijat.
