Riigikogus läbis esmaspäeval esimese lugemise järgmise aasta riigieelarve eelnõu.
Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse eelnõu esimesel lugemisel andis rahandusminister Martin Helme ülevaate majanduse praegusest olukorrast ja esitatud eelarve taustast, teatas rioigikogu pressiteenistus.
„Rahandusministeeriumi prognoos lähtub eeldusest, et järgmise aasta jooksul saadakse viiruse levik kontrolli alla. Prognoos arvestab majandusolude halvenemisega sügistalvisel perioodil. Ennustame tööpuuduse kasvu kuni 10 protsendini selle aasta lõpus ning järgmise aasta alguses,“ rääkis Helme. Ta lisas, et majanduslangus püsib käesoleva aasta teises pooles sügav. „Majanduskasv taastub ning tööturu olukord hakkab paranema ja tööpuudus langema alles järgmise aasta teises kvartalis meie prognoosi kohaselt. 2021. aasta osas on prognooside varieeruvus suur, sõltudes suuresti eeldustest koroonakriisiga seotud piirangute kestvuse ja majanduse taastumise ajahetkest, samuti peamiste majanduspartnerite olukorrast.“
„Prognoosi põhistsenaariumi kohaselt kahaneb Eesti SKP sellel aastal 5,5 protsenti ja kasvab järgmisel aastal 4,5 protsenti, jäädes 2021. aasta lõpul 2019. aasta lõpu tasemele alla umbes 1 protsendiga.“
„Erandliku olukorra tõttu käivitub riigieelarve seaduses sisalduv vabastusklausel ning riigi eelarvereeglid sel ja järgmisel aastal ei kehti,“ ütles Helme.
Järgmisel aastal on riigieelarve kulutuste maht pea 13 miljardit eurot ja tulude maht ligi 11 miljardit eurot. Vahe on tingitud vajalikest investeeringutest majanduse kasvu taastamisse, tänu millele ületab kulude maht tulude kasvu.
Valitsussektori investeeringute maht ulatub järgmisel aastal ligikaudu 1,9 miljardi euroni. Euroopa Liidu toetusi on 2021. aasta riigieelarvesse kavandatud üle 1,4 miljardi euro.
Maksutulu kasvab järgmisel aastal 9,3 miljardile eurole võrreldes ligikaudu üheksa miljardi euroga tänavu. Maksukoormus langeb järgmisel aastal 32,7 protsendile SKP-st võrreldes 33,8 protsendiga tänavu.
Prognoosi järgi saab riigikassa vajadusel võtta 2021. aastal laenude ja võlakirjadega täiendavaid kohustusi 2,4 miljardit eurot. Seega võib Eesti valitsussektori võlakoormus kasvada järgmisel aastal 6,6 miljardi euro ehk 23,6 protsendini SKP-st.
Järgmise aasta riigieelarve tugineb tavapärastele reeglitele ja arvestab kriisist tingitud erandeid. Valitsussektori eelarve on järgmisel aastal prognoosi järgi nominaalselt 6,7 protsendiga ja struktuurselt 6,6 protsendiga SKP-st puudujäägis.
Eesmärk on, et 2024. aastaks väheneb valitsussektori struktuurne eelarvepuudujääk tavapäraste reeglitega lubatud tasemele – nominaalselt 2,5 protsendile ja struktuurselt 1,3 protsendile SKP-st.
Riigieelarve on ministeeriumide valitsemisalades teist aastat järjest tegevuspõhine, sest alates 2020. aastast on riigil uue ülesehitusega eelarve. Varasema, kulude lõikes kirjeldatud eelarve kõrval koosneb riigieelarve ministrite juhitavatest programmidest. See tähendab, et valitsus seab tulemuseesmärgid programmidele ja nende saavutamiseks osutavad riigiasutused teenuseid, mille kvaliteet, maht ja hind on määratud riigieelarves.
Läbirääkimistel võtsid sõna fraktsioonide esindajad, kes analüüsisid ja hindasid tuleva aasta riigieelarve eelnõu.
