Riigikogu esimees Henn Põlluaas ütles reede õhtul ETV-s uusaastatervitusega esinedes, et eelmine, 2020. aasta, oli keeruline ja erinev varasematest.
“2. veebruaril tähistasime saja aasta möödumist Tartu rahulepingu sõlmimisest, millega Venemaa tunnistas igaveseks Eesti iseseisvust ja puutumatust. Toona lepiti kokku Eesti ja Venemaa vaheline piir, mis rahvusvahelise õiguse järgi kehtib ka täna,” ütles Põlluaas.
“Tähistasime Eesti põhiseaduse, meie demokraatia vundamendi, 100. aastapäeva. Eesti on vaba ja demokraatlik riik, kus on tagatud sõna-, mõtte- ja südametunnistuse vabadus,” lausus Põlluaas, lisades, et nii peab see jäämagi.
Käsitledes välispoliitikat ütles riigikogu esimees, et eelmisel aastal oldi aktiivsed.
“ÜRO Julgeolekunõukogu ajutise liikmena oleme seisnud järjekindlalt Valgevene rahva õiguste eest ja toetanud Ukrainat tema vastu suunatud agressiooni lõpetamiseks. Ka teiste sammudega oleme end sellel positsioonil igati õigustanud. Meie suhted ja koostöö liitlastega nii NATO raames kui erinevates rahvusvahelistes organisatsioonides on suurepärased,” lausus ta.
“Siseriiklikult oleme seisnud enda inimeste ja ettevõtete hea käekäigu eest. Elektri-, gaasi- ja kütuseaktsiisi alandamine tõstis rahva ostujõudu ja elavdas majandust. Kasvasid pensionid ja erinevad toetused ning vähenes puudustkannatavate inimeste arv. Teaduse rahastamine tõusis ühe protsendini SKT-st ja me tõime eesti laevad tagasi Eesti lipu alla. Jõukuselt tõusime maailmas 38-ndalt kohalt 33-ndale. Me liigume õiget teed.”
Põlluaasa sõnul muutis ootamatu pandeemia elukorraldust Eestis ja terves maailmas.
“Valitsuse ja riigikogu astutud sammud, nii inimeste kui majanduse ja ettevõtete kaitseks on ennast õigustanud. Eestis jäeti inimestele rohkem hingamisruumi, sest mõistame, et iga vabadusega kaasneb ka vastutus,” ütles ta.
Esiplaanile tõusid uued kangelased – meditsiini- ja hooldekodude töötajad, müüjad ja teenindajad, vabatahtlikud ning paljud teised tublid ja vaprad inimesed. Kiita tuleb ka ettevõtjaid, kes leidsid uusi ja nutikaid lahendusi oma tegevuse jätkamiseks, lausus Põlluaas.
“Riigi ja rahvana oleme koroonaprobleemidele lahendusi otsinud ning ma ütleks, et oleme sellega paremini hakkama saanud kui enamik riike. Kriisist tingitud majanduslangus ja tööpuudus on õnneks oluliselt väiksem, kui kardeti. Eesti Pank prognoosib käesolevaks aastaks, kui me koroona seljatame, majanduse kiiret taastumist,” ütles riigikogu esimees.
“Kahjuks on siiski liialt palju neid, kes kaotasid koroona tõttu töö ja vajavad toimetulekuks abi. Aga on ka neid, kes kaotasid palju enam – oma elu. Südamlik kaastunne neile, kelle lähedased haigus meie hulgast kaasa viis.”
Rääkides alanud, 2021. aastast, ütles Põlluaas, et toimuvad rahvahääletus abielu teemal ning presidendi ja kohalike omavalitsuste valimised.
“Rahvahääletusega lõpetame meile võõrsilt imporditud väärtuskonflikti ja ühiskonna lõhestamise, mis algas suurele osale ühiskonnast väga valulikult 2014. aastal kooseluseaduse pealesurumisega. Abielu kui mehe ja naise liit peab saama endale põhiseadusliku kaitse. Siis ei saa ilma rahvalt küsimata seda ümber defineerida ei Riigikogu ega kohtud ega mõjutada välised surveavaldused. Minu vastus on JAH!”
“Erinevalt Soomest ja Lätist, ei ole meil presidendi otsevalimisi. Usun, et tulevikus see muutub ja rahvas saab rohkem võimalusi oluliste riigielu küsimuste otsustamiseks. Kohalikel valimistel saame me aga kõik kaasa rääkida enda kodukandi parema tuleviku nimel,” ütles ta.
Põlluaas avaldas lootust, et alanud aastal on poliitilist turbulentsi ja vastasseisu vähem.
“Kuulakem rohkem üksteist ja hoidkem kinni just nendest väärtustest, mis on meie rahvast läbi aegade kandnud, taganud meie kestmise ja toonud meid siia.”
