Riigikohtu üldkogu ei nõustunud riigi peaprokuröri taotlusega, milles sooviti esitada Tartu maakohtu kohtunikule Eveli Vavrenjukile süüdistus mitmes kuriteos.
Riigikohtu hinnangul on süüdistus praegusel kujul niivõrd puudulik, et selle alusel poleks võimalik süüküsimust sisuliselt lahendada.
Seaduses on kohtunikule süüdistuse esitamiseks sätestatud erikord, et vältida ilmselgelt põhjendamatuid või poliitiliselt erapoolikuid süüdistusi. Sellest lähtudes peab riigi peaprokurör esitama kõigepealt riigikohtule taotluse, et viimane teeks presidendile ettepaneku anda süüdistusakti koostamiseks oma nõusolek. Alles pärast seda on prokuratuuril võimalik saata süüdistus esimese astme kohtule sisuliseks arutamiseks.
Tänavu 9. septembril tegi peaprokurör riigikohtule taotluse esitada kohtunik Eveli Vavrenjukile süüdistus, mis puudutab muu hulgas väidetavaid ametialaseid kuritegusid. Riigikohtu üldkogu arutas asja 29. septembril ja leidis, et süüdistus pole presidendile ettepaneku tegemiseks piisavalt selge ega täpne.
Riigikohus märkis, et süüdistuse tekst tuleb sõnastada keeleliselt korrektselt, loogiliselt struktureerituna ja ülevaatlikuna, vältides seejuures põhjendamatuid kordusi. Peaprokuröri taotluses toodud kirjelduse põhjal pole aga võimalik vähemalt osa tegude puhul mõista, milline on Vavrenjukile etteheidetava käitumise täpne sisu. Süüdistuse aluseks olev tekst on laialivalguv, raskesti jälgitav ja vastuoluline ning sisaldab ebaolulisi kõrvalepõikeid või pole selles vastupidi piisavalt kirjeldatud olulisi asjaolusid. Lisaks pole Vavrenjukile süüks arvatav tegevus ajaliselt selgelt piiritletud ja mõnede tegude puhul võib olla möödunud kümneaastane aegumistähtaeg.
Nende puuduste tõttu leidis riigikohus, et kui süüdistus saadetaks praegusel kujul maakohtule arutamiseks, tuleks see juba eelmenetluses prokuratuurile tagastada või kriminaalmenetlus osaliselt lõpetada. Seetõttu otsustas riigikohus peaprokuröri taotluse tagastada, selgitades samas, et see ei võta prokuratuurilt võimalust edaspidi uue taotluse esitamiseks.
Mullu novembri alguses sai Tartu maakohtu kohtunik Eveli Vavrenjuk kahtlustuse altkäemaksu nõudmises ja korduvas võtmises, valeandmete esitamises ning isikuandmete ebaseaduslikus edastamises. Seejärel sai Vavrenjuk enda süüasja menetlemise eeldatava kestvuse ajaks ehk üheks aastaks kohtu üldkogu ja riigikohtu esimehe nõusolekul palgata puhkusele. Kohtunik naais tööle tänavu 12. maist.
Lisaks Vavrenjukile on kriminaalasjas veel kolm kahtlustatavat, kellest kaks said kahtlustuse altkäemaksu andmises ning üks inimene valeandmete esitamisega seotud kuritegudes.
Mullu 31. oktoobril otsisid kaitsepolitseinikud selle kriminaalasja raames läbi Tallinnas asuva Olev Kuklase & Partnerid advokaadibüroo ning esitasid vandeadvokaat Olev Kuklasele kahtlustuse altkäemaksu andmises.
Riigiprokuratuuri kinnitusel paluti advokaadibüroo klientide konfidentsiaalsuse tagamiseks bürool anda vajalikud tõendid vabatahtlikult üle, kuid büroo otsustas seda mitte teha. Seetõttu otsiti eeluurimiskohtuniku loal büroo läbi.
Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern ei taotlenud kohtult kahtlustatavate vahistamist, sest ei näinud nende puhul uute kuritegude toimepanemise ega menetlusest kõrvale hoidumise ohtu ning kõik kahtlustatavad pääsesid pärast esmaseid menetlustoiminguid vabaks.
Advokatuuri juhatus otsustas mullu novembri keskel altkäemaksu andmises kahtlustatava vandeadvokaadi Olev Kuklase kutsetegevust mitte peatada, põhjendusega, et õigusriigi üks printsiipe on süütuse presumptsioon.
Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.
