Üheksakümnendail aastail Estonia huku uurimiskomisjoni kuulunud soomlane Klaus Rahka on veendunud, et augud rebestas laevakeresse vöörivisiir, mille konksud meenutavad konserviavajat.
Tugevusõpetusele spetsialiseerunud tehnikateaduste doktor Klaus Rahka usub, et augud tekkisid laevakeresse siis, kui lahti tulnud vöörivisiir libises piki laevakeret ja läbistas selle. Augud võisid tulla nüüd esile seetõttu, et laevavrakk on aastate jooksul merepõhjas pisut nihkunud. Laevakeresse tekkinud kaks auku tuvastasid filmidokumentalistid. Suurem auk laevakeres on umbes neljameetrise läbimõõduga.
Klaus Rahka on spetsialiseerunud murdepindade analüüsile. Nüüd pensionipõlve pidav teadlane tegeles üle 30 aasta teraskonstruktsioonide murdumise uurimisega. Oma senise töökogemuse pealt hakkas Rahka kahtlema uues teoorias, et augud Estonia küljel põhjustas vraki vajumine merepõhjas kivide otsa.
“Mina murdepindade analüütikuna nägin midagi muud, kui et vrakk on vajunud kivide peale,” ütles Rahka Helsingin Sanomaile. “Seetõttu tegin oma raporti murdepindade analüüsiga ja jõudsin järeldusele, et väga tugeva teooria kohaselt rebestas augud laeva keresse kukkuv visiir.”
Rahka on oma järelduste asjus võtnud juba ühendust ka Eesti ja Rootsi vastavate ametkondadega ning koostanud arvutuste ja järelduste põhjal veel avaldamata raporti. Viimase kohaselt on saanud ilmsiks, et rebendid tekkisid laeva küljele kohe visiiri irdumise järel. Seda versiooni toetavad Rahka tehtud füüsikalised arvutused visiiri kukkumise jõust. Selle teooria toetamiseks on Rahkal ka huku üleelanute tähelepanekud, kes täheldasid teravaid, kriipivaid helisid, mis võisid tekkida just vöörivisiiri libisemisest piki Estonia külge.
Rahka tähelepanekud ei muuda Estonia lõppraportis välja toodud järeldusi huku põhjustest. Komisjoni hinnangul hukkus Estonia vöörivisiiri rebenemise tagajärjel. Rahka sõnul on visiiril konserviavajat meenutavad konksud – kõigepelt püsis visiir õhutasku tõttu umbes paarkümmend sekundit pinnal ja jäi siis oma konksuga korraks Estonia keresse kinni, kuni irdus ja rebestas augu, mis hiljuti avastati.
Rahka sõnul põhjustas visiiri kinnijäämine selle, mida inimesed kirjeldasid kui hetkelist äkkpidurdust, millele järgnes laeva värisemine.
Rahka tunnistab, et nii nagu ka lennuõnnetuste puhul, on siingi teooria tõestamine keeruline, aga see on tema hinnangul kõige tõenäolisem põhjus.
Estonia uppus 28. septembril 1994. Õnnetuses jättis elu 852 inimest, päästa õnnestus 137 inimest.
