Elanikkonna tarbitud lihast toodeti 2018. aastal Eestis 67 protsenti, enim on meie toidulaud varustatud kodumaise veiselihaga, kehvem on seis linnulihaga, teatas statistikaamet.
Mullu toodeti Eestis 76 900 tonni liha, sealhulgas 41 900 tonni sealiha, 19 300 tonni linnuliha ja 12 500 tonni veiseliha. Liha kogutoodang oli võrreldes varasema aasta madalseisuga küll 4 protsenti suurem, kuid siiski veel väiksem kui selle kümnendi teistel aastatel. Võrreldes 2017. aastaga vähenes ainsana linnuliha toodang 5 protsendi võrra.
Liha ja toodetes sisalduva liha import on suurenenud 19 protsenti. Kuigi ka eksporditi rohkem, on ekspordi ja impordi vahe märgatavalt kasvanud. Imporditavad kogused on pea poole suuremad kui eksport.
Kõige rohkem toodi Eestisse linnuliha, mis jõudis siia peamiselt Soomest, Leedust ja Taanist. Sealiha imporditi põhiliselt Saksamaalt ja Poolast, kust tuli ka valdav osa veiselihast. Suurem osa lamba- ja kitseliha jõudis Eestisse aga märksa kaugemalt ‒ Uus-Meremaalt ning samuti Hispaaniast.
Veel viis aastat tagasi toodeti Eestis 90 protsenti tarbitavast lihast, kuid sellest alates on isevarustatus pidevalt vähenenud. Ka loomade arv vähenes aastatel 2015 ja 2016 järsult.
Kuigi viimastel aastatel on loomade arv olnud taas tõusuteel, väheneb lihaga isevarustatus tagasihoidlikuma toodangu koguse ja suureneva impordi tõttu endiselt. Liigiti oli 2018. aastal lihaga isevarustatuse tase erinev: veiselihal 95 protsenti, sealihal 74 protsenti, lamba- ja kitselihal 75 protsenti ning linnulihal 47 protsenti.
