Statistikaameti andmetel vähenes vabade ametikohtade arv Eestis eelmise aasta neljandas kvartalis 8550-ni.
Tegemist on viimaste aastate madalaima tasemega – varasematel aastatel on vabade töökohtade arv püsinud enamasti vahemikus 9000–13 000.
Vabade ametikohtade määr oli kvartalis 1,5 protsenti. Mõni aasta tagasi oli see näitaja märgatavalt kõrgem – näiteks 2022. aastal ulatus vabade ametikohtade määr 2,1 protsendini. See viitab sellele, et ettevõtete vajadus uute töötajate järele on viimastel aastatel vähenenud.
Samal ajal vähenes ka hõivatud ametikohtade arv. Neljandas kvartalis oli Eestis kokku ligikaudu 575 000 hõivatud töökohta. Kuigi tööturg püsib endiselt suhteliselt stabiilne, näitavad viimased andmed, et tööhõive kasv on pidurdunud.
Vähenenud on ka tööle võetud inimeste arv. Kvartalis võeti tööle 35 800 töötajat, mis on üks madalamaid näitajaid viimase kümnendi jooksul. See tähendab, et ettevõtted värbavad uusi töötajaid varasemast ettevaatlikumalt.
Statistika põhjal võib järeldada, et tööturg on viimase aasta jooksul jahtunud. Vabade töökohtade vähenemine ja madalam värbamisaktiivsus viitavad sellele, et ettevõtted kohanduvad aeglasema majanduskeskkonnaga ning keskenduvad pigem olemasoleva tööjõu hoidmisele kui uute töötajate palkamisele.
Kuigi kvartalipõhised näitajad võivad olla kõikuvad, annab vabade ametikohtade vähenemine märku sellest, et tööjõunõudlus on viimase aasta jooksul selgelt nõrgenenud. Samas püsib tööturg endiselt suhteliselt tasakaalus, kuna hõivatud töökohtade koguarv on jätkuvalt kõrge.
