Valitsus kiitis neljapäevasel kabinetinõupidamisel heaks Eesti seisukohad Euroopa taaskäivitamise kava ja Euroopa Liidu (EL) 2021-2027 aastate eelarve läbirääkimisteks, seejuures on valitsus valmis osalema ühekordsete ja ajaliselt piiratud toetusmeetmete rakendamisel.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on taaskäivitamise kava eesmärk aidata liikmesriikidel Euroopa majandust kriisist võimalikult kiiresti välja tuua ja tehes seda viisil, et suurendada investeeringuid rohe- ja digipöördeks ning toetada Euroopa vastupanuvõimet kriisidele.
“Euroopa Liidu riikidel tuleb otsustavalt ja kiirelt reageerida, et kriisist tingitud mõju majandusele ja seeläbi ka inimeste heaolule oleks võimalikult väike ja taastumine sellest kiire,” sõnas Ratas pressiteates.
Ta lisas, et Eesti majandus on niivõrd tihedalt seotud teiste liikmesriikidega, et inimeste heaolu sõltub üksteise käekäigust. “Et meil läheks hästi, peab ka Euroopal minema hästi. Eesti ettevõtjate olulisemad turud asuvadki siin Euroopas. Seega on majanduse elavdamise meetmed Euroopas nii otseselt kui kaudselt oluline tugi Eesti ettevõtjatele ja töötajatele,” lausus peaminister.
Majanduse elavdamiseks tehtavad investeeringud peavad valitsuse vaates olema suunatud tulevikku ning aitama ellu viia EL-i digiüleminekut, jätkusuutlikke investeeringuid kliimaeesmärkide saavutamiseks ning tugevdama siseturgu. Selleks on valitsus valmis kaaluma ühekordselt, erandkorras, ajutise ja ajaliselt selgelt piiritletud laenu võtmist taaskäivitamise kava rahastamiseks EL-i eelarve kaudu.
Jooksvate kulutuste katmist taaskäivitamise kavast valitsus ei toeta. Samuti on valitsus seisukohal, et liikmesriigid ei peaks garanteerima üksteise kohustusi EL eelarve ees. Laenu tagasimaksete jagunemine tulevikus peab olema läbipaistev ja riikide jaoks prognoositav. Valitsus eelistab tagasimakse skeemi läbi rahvusliku kogutulu põhise sissemakse.
EL-i eelarve ja taaskäivitamise rahastu rahastamiseks valitsus uusi Euroopa tuluallikaid ehk uusi omavahendeid ei toeta ning eelistab jätkata rahastamist nagu seni, tehes seda peamiselt riikide rikkusel põhinevate sissemaksete kaudu. Maksuküsimuste otsustamisel peab liikmesriikidel säilima ühehäälsus. Samuti ei tohiks keskmisest väiksema elatustasemega riikide eelarvekoormus kasvada rohkem kui jõukamatel riikidel.
Eesti jaoks on valitsuse vaates oluline, et Euroopa Liidul oleks uuest aastast olemas eelarve. Valitsus peab 2021-2027 aastate eelarvekava puhul oluliseks liikmesriikide toetamist täiendavate ühtekuuluvuspoliitika rahastusega, mis aitab vajadusel kiirelt paindlikel tingimustel toetada tööhõivet, ettevõtteid ja tervishoiusüsteemi.
Samuti on valitsuse hinnangul tähtis suurendada rahastust ettevõtetele ning maaelu arengu fondi tuge maapiirkondadele ja põllumajandussektorile kriisist väljumiseks. Eesti jaoks on jätkuvalt oluline põllumajanduse otsetoetuste ühtlustamine. Majanduse taaskäivitamiseks vajalike kiireloomuliste tegevustega tuleks alustada juba sel aastal, praegusel 2014-2020 eelarveperioodil täiendava rahastusega.
Valitsus on seisukohal, et Euroopa taaskäivitamise kava tuleb kinnitada konsensuse põhimõttel. Samuti on oluline õiguslik kindlus, et EL-i taaskäivitamise kava on kooskõlas aluslepingutega. Valitsus soovib, et taaskäivitamise kava rahastamise otsus otsustatakse riigikogu täiskogul.
Majanduse taaskäivitamise kava peab valitsuse vaates pidurdama majanduskriisi. Euroopa Komisjoni hinnangul kujuneb 2020. aastal EL majanduslanguseks 7–16 protsenti ning Euroopa Keskpanga hinnangul euroalas 5–12 protsenti, Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangul EL-is 7,1 protsenti ja euroalas 7,5 protsenti. Komisjoni prognoosib Eesti 2020. aasta majanduslanguseks 6,9 protsenti.
EL-i riigipead ja valitsusjuhid arutavad järgmise nädala reedel, 19. juunil videokonverentsil Euroopa majanduse taaskäivitamise kava ning järgmist EL-i pikaajalist eelarvet aastateks 2021-2027. Taaskäivitamise kava ja järgmise pikaajalise eelarve vastuvõtmiseks on vaja kõigi EL-i liikmesriikide ühehäälset toetust ning sellele peab andma oma nõusoleku ka Euroopa Parlament. Liikmesriigid soovivad kokkuleppele jõuda juuli lõpuks.
