TALLINN, 23. veebruar, BNS – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) jätkab reitingutabeli liidrina, kuid nende edu Reformierakonna ees on alla ühe protsendi, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti viimatisest küsitlusest.
Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda toetab 22,7 protsenti, Reformierakonda 22 protsenti ja Keskerakonda 19,7 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 18,1 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,6 protsendiga ning Isamaa 7,4 protsendiga.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 41,7 protsenti ja opositsioonierakondi 37,7 protsenti vastajatest.
Teadur Martin Mölderi sõnul on valimisteni jäänud napp aasta ning selle aja jooksul otsustatakse järgmise riigikogu koosseis ning seeläbi ka rohkemal või vähemal määral Eesti poliitiline lähitulevik. “Seega oleks paslik hakata mõtlema, mida need reitingud tähendavad riigikogu kohtade jaotuse osas. Kui praegused toetuste tasemed realiseeruksid, tekiks meil tõenäoliselt Riigikogu, kus EKRE-l oleks 24 kohta, Reformierakonnal 23 kohta, Keskerakonnal 21 kohta, Eesti 200-l 19 kohta ning Isamaal ja sotsiaaldemokraatidel mõlemal seitse kohta. Meil oleks neli suuremat erakonda, kelle toetus on väga tasavägine, ning kaks väiksemat erakonda, kelle olulisust ei maksa alahinnata, sest teatud koalitsioonide moodustamisel oleks neil võtmetähtsus,” arutles Mölder.
Vettpidava koalitsiooni kokku panemine sellises riigikogus on Mölderi sõnul väga keeruline. “Ilmselt oleks sellise kohtade jaotuse ja valimiste võitja puhul üks tõenäoline valitsus EKRE, Keskerakonna ning Isamaa valitsus, kellel kokku 52 kohta. Kuid see eeldaks, et Keskerakonna ja Isamaa fraktsioonid oleksid ühtsed. Keskerakonna nii riigikogu sisesele kui ka välisele vene tiivale võib valitsus EKRE juhtimisel olla problemaatiline,” rääkis Mölder.
Reformierakonnal, Eesti 200-l ning sotsidel oleks Mölderi sõnul sellises riigikogus kokku 49 kohta, millest valitsuse moodustamiseks ei piisaks. “Tasakaal kahe bloki vahel oleks habras ning piisaks vaid mõne saadiku poolevahetusest, et kaalukausid teise suunda kaldu vajuksid. Samuti oleks mõeldav EKRE-le niiöelda Reformierakonna tegemine – jätta valimiste võitja valitsusest välja. Reformierakond, Keskerakond ja Isamaa ning sotsid saaksid samuti omavahel napilt hääled kokku,” lisas Mölder.