Kaupade eksport vähenes oktoobris möödunud oktoobriga võrreldes 7 protsenti ja import 6 protsenti.
Kõige enam ehk ligi viiendiku vähenes Eesti kaubavahetus riikidega, mis ei kuulu Euroopa Liitu, teatas statistikaamet.
Oktoobris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,27 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,45 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 184 miljonit eurot, mis oli eelmise aasta oktoobriga võrreldes 6 miljonit eurot väiksem.
Peamised ekspordi sihtriigid olid 17 protsendiga Soome, 11 protsendiga Rootsi ja 9 protsendiga Läti. Eksport vähenes enim ehk 83 miljoni euro võrra USA-sse ja 37 miljoni euro võrra Singapuri, suurenes 21 miljoni euro võrra aga Belgiasse ja 16 miljonit eurot Venemaale.
USA-sse veeti vähem elektriseadmeid ja Singapuri mineraalseid tooteid, seevastu suurenes mineraalsete toodete väljavedu Belgiasse ja meditsiiniseadmete väljavedu Venemaale.
Kõige rohkem eksporditi Eestist elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu – kumbki moodustas 12 protsenti kogu kaupade ekspordist – ning puitu ja puittooteid, mis moodustas 11 protsenti.
Ekspordi vähenemist mõjutas enim mineraalsete toodete väljaveo vähenemine 108 miljoni euro võrra ja elektriseadmete väljaveo vähenemine 71 miljoni euro võrra. Kõige enam ehk 49 miljonit eurot suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.
Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 69 protsent. Möödunud aasta oktoobriga võrreldes vähenes nende väljavedu 10 protsenti, kuid reeksport suurenes 2 protsenti. Soome jõuab 20 protsenti kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist, Rootsi 14 protsenti ja Saksamaale 7 protsenti.
Nende kaupade väljavedu vähenes peamiselt mineraalsete toodete nagu põlevkivikütteõli ning töödeldud kütteõli ja elektriseadmete ekspordi vähenemise tõttu. Kõige rohkem suurenes põllumajandussaaduste ja toidukaupade nagu nisu ja oder väljavedu.
Kogu kaupade impordist kõige rohkem toodi Eestisse kaupu Soomest, moodustades 13 protsenti, Leedust 12 protsenti ja Saksamaalt 10 protsenti. Kõige enam vähenes kaupade sissevedu Venemaalt ja Rootsist.
Venemaalt vähenes enim mineraalsete toodete ja Rootsist elektriseadmete sissevedu. Enim suurenes import Prantsusmaalt ja Lätist . Prantsusmaalt toodi rohkem sisse transpordivahendeid ja Lätist mineraalseid tooteid.
Eestisse imporditi enim mineraalseid tooteid, mis moodustas 14 protsenti kogu kaupade impordist, transpordivahendeid, moodustades 12 protsenti ja 11 protsendiga elektriseadmeid. Kõige rohkem vähenes mineraalsete toodete sissevedu 77 miljoni euro võrra ja elektriseadmete sissevedu 59 miljoni euro võrra. Enim suurenes transpordivahendite sissevedu 26 miljoni euro võrra.
