TALLINN, 1. märts, BNS – Teisipäeval algab esimene kolmepäevane kõrgem elanikkonnakaitse kursus, kus osalejad käsitlevad elanikkonnakaitse ja riskikommunikatsiooni teemasid ning omavalitsuste ja riigi rolli kriisideks valmistumisel ja nende lahendamisel.
Muutunud julgeoleku- ja kliimakeskkonna tõttu on järjest olulisem pöörata tähelepanu inimeste, omavalitsuste ja riigi valmisolekule kriisiolukordades hakkamasaamiseks. Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul peavad inimesed teadma, millised on olulisemad hädaolukordadega seotud riskid, kuidas nendeks riiklikul ja kohalikul tasemel valmistutakse ning mida peaks igaüks ise tegema, et erinevateks kriisideks valmis olla.
“Elanikkonnakaitse eesmärk on kaitsta inimesi nii tsiviil- kui ka julgeolekukriisis. Teadlikkus valmisolekust loob enesekindla ühiskonna,” ütles Tammearu. Maailmas toimunud loodus- ja tööstuskatastroofid, relvakonfliktid ning terrorirünnakud on andnud tõuke elanikkonnakaitse terviklikuks käsitluseks, et pakkuda kaitset kõikide ohtude korral. “Kriise on erinevaid, kuid valmisolek on universaalne. Ohud on reaalsed ja valmisoleku kasvatamist tuleb võtta tõsiselt – ohutuskultuur peab levima kogu Eestis,” lisas Tammearu.
Oluline on suurendada omavalitsuste, vabatahtlike ja inimestele lähedal seisvate organisatsioonide panust. “Tähtis on samm-sammult jõuda elanikkonnakaitse arendamisel ja sellesse ressursside suunamisel selgelt ja püsivalt toimiva rahastamise mehhanismini. See aitab tagada süsteemset ja järjepidevat elanikkonnakaitseks vajalike tegevuste ettevalmistamist ja elluviimist,” ütles hädaolukorraks valmisoleku osakonna juhataja Tuuli Räim.
Kursusel käsitletakse kolme võtmeküsimust: milleks, kes ja kuidas peavad valmis olema.
Esimeses teemaplokis avatakse elanikkonnakaitse olemus ning arutletakse, milleks tuleb tänapäeval valmis olla.
Teises teemaplokis keskendutakse riskikommunikatsioonil, sellel, kuidas suurendada ohtudest teavitamise ja käitumisjuhiste andmisega inimeste kriisivalmisolekut.
Kolmas plokk peatub kohalike omavalitsuste kriisiks valmisoleku arendamisel – omavalitsused on ükskõik millises kriisis eesliinil ning neil on oma kindel roll ja ülesanded.
Viimases plokis arutletakse, mida ja kui kiiresti saab teha riik ning millega peab kohalik omavalitsus ise hakkama saama. Omavalitsused ei lahenda kriisi üksi. Oluline on koostöö ning kiire infovahetus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel nii kriisiks valmistumisel kui ka kriisi lahendamisel.
Elanikkonnakaitse süsteemsel elluviimisel on oluline, et kõik riigiasutused, omavalitsused ja kaasatud organisatsioonid on mõelnud läbi oma ülesanded ja rollid elanikkonnakaitses. Päästeamet elanikkonnakaitse asutusena on omavalitsustele esmane partner ning toetab info, nõu ja abiga.
Kõrgemal elanikkonnakaitse kursusel osalevad riigi- ja omavalitsusjuhid, eksperdid ja ajakirjanikud, kursus toimub esmakordselt ja Euroopa Komisjoni toel. Järgmine kursus on planeeritud märtsikuu teise poolde ning Päästeameti soov on muuta selliste kursuste toimumine regulaarseks, vähemalt kord aastas.
