Ühiskonnauuringute Instituudi poolt läbi viidud küsitlusest selgub, et 63 protsenti vastajate arvates tuleks Venemaa ja Valgevene kodanikelt võtta valimisõigus kohalikel valimistel.
Riigikogus on praegu algatatud mitu eelnõu, mis piiraks mittekodanike valimisõigust kohalikel valimistel. Valimisõiguse piiramine nõuaks põhiseaduse muutmist kiirkorras. Ühiskonnauuringute instituudi viimases küsitluses paluti vastajatel hinnata, kuidas nad suhtuvad mittekodanikelt valimisõigus võtmisse, kas halli passi omanikele tuleks valimisõigus säilitada ning kas tulevikus võiks valimisõigus olla ka siin elavatel Ukraina kodanikel.
Valimisõiguse kohta üldiselt küsiti, kas Eestis pikaajaliselt elanud Venemaa ja Valgevene kodanikelt tuleks võtta ära valimisõigus kohalikel valimistel? 29 protsenti vastas „ei“ või „pigem ei“, 63 protsenti „pigem jah“ või „jah“ ning kaheksal protsendil puudus arvamus.
Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõigus võtmist pooldab 84 protsenti Eesti 200, 84 protsenti Reformierakonna, 79 protsenti Isamaa, 78 protsenti EKRE ning 62 protsenti SDE toetajatest. Keskerakonna toetajatest pooldab valimisõiguse võtmist 13 protsenti ja vastu on 81 protsenti. Eestlastest toetab valimisõiguse võtmist 74 protsenti ja muust rahvusest vastajatest 12 protsenti.
Halli passi omanike kohta küsiti, kas vastaja toetab ideed erandina säilitada halli passi omanike valimisõigus kohalikel valimistel? 48 protsenti vastas „ei“ või „pigem ei“, 42 protsenti „pigem jah“ või „kah“ ning üheksal protsendil puudus arvamus.
Halli passi omanike valimisõiguse säilitamise vastu on 68 protsenti Reformierakonna, 67 protsenti EKRE, 64 protsenti Isamaa ja 60 protsenti Eesti 200 toetajatest. SDE toetajatest on 43 protsenti vastu ja 45 protsenti poolt. Keskerakonna toetajatest on viis protsenti vastu ja 92 protsenti poolt. Eestlastest on halli passi omanike valimisõiguse säilitamise vastu 57 protsenti ning muust rahvusest vastajatest kuus protsenti.
Ukraina kodanike kohta küsiti, kas vastaja arvates võiks Eestis pikaajaliselt elavatel Ukraina kodanikel olla valimisõigus kohalikel valimistel? 60 protsenti vastas „ei“ või „pigem ei“, 31 protsenti „pigem jah“ või „jah“ ning üheksa protsenti ei omanud arvamust.
Kui eestlastest on 63 protsenti Ukraina kodanike valimisõiguse vastu ja 32 protsenti poolt, siis muust rahvusest vastajatest on 47 protsenti vastu ja 48 protsenti poolt.
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder märkis, et natuke vähem kui kaks kolmandikku Eesti kodanikest toetavad seda, et Venemaa ja Valgevene kodanikelt tuleks Eesti kohalikel valimistel valimisõigus ära võtta.
“See on kõnekas ülekaal. Ainus valijagrupp, kes seda ei toeta, on vene rahvusest Eesti kodanikud, ning seetõttu ka Keskerakonna valijaskond. Rahvuse osas on seoses selle küsimusega võibolla aga hoopis märkimisväärne see, et ka 12,2 protsenti vene rahvusest Eesti kodanikke toetavad Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse ära võtmist ja 15,7 protsenti on sellised, kes on sellele vastu, kuid mitte maksimaalsel võimalikul määral. Seega ka vene rahvusest Eesti kodanike hulgas on arvestataval määral neid, kes toetavad oma rahvuskaaslastelt valimisõiguse ära võtmist või kes vähemalt ei ole sellele rangelt vastu,” ütles Mölder.
Tema sõnul ei ole üllatav, et kodakondsuseta inimeste ehk siis niiöelda halli passi omanike suhtes ollakse üldiselt vähem kategoorilisel seisukohal. “Siin on valijaskond hetkel jagunenud valimisõiguse säilitamise osas toetajate ja vastaste vahel pooleks. Kuid siiski – ka neilt valimisõiguse ära võtmist toetab selge enamus kõigi erakondade toetajatest, välja arvatud Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid. Mis puudutab Eestis pikaajaliselt elavate Ukrainlaste valimisõigust, siis siin on samuti Eesti kodanikkond üldiselt väga selgelt valimisõiguse vastu, ainult Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide toetajad on pooleks,” ütles Mölder.
“Seega on Eesti kodanike soov siin üldiselt vägagi selge. Eestis peaks valimisõigus ka kohalikel valimistel kuuluma ennekõike Eesti kodanikele. Kuigi poliitiliselt ollakse selle küsimuse lahendamisega juba väga viimasele minutile jäädud, ei ole kodanikkonna tahe siin takistuseks. Küsimus või probleem on selgelt ja konkreetselt poliitilises tahtes või selle puudumise,” lisas Mölder.
Norstati küsitlus viidi läbi 14. novembril veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.
