Valitsuse juhtparteiks tõusnud Reformierakonna populaarsus on tegemas suurt tõusu, samal ajal kui nende koalitsioonipartneri Keskerakonna toetuskõver on suunaga allapoole, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,2 protsenti, Keskerakonda 18,9 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 18,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Reformierakonna toetus liigub kuuendat nädalat järjest tõusvas trendis ning on esimest korda alates eelmise aasta veebruarist üle 34 protsendi. Keskerakonna toetus püsib jätkuvalt langustrendis ning on praegu 2,7 protsendi võrra madalam kui aasta alguses. EKRE kaheksa nädalat kestnud tõus on viimaste tulemuste põhjal peatunud.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 13,4 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 6,6 protsendiga ning Isamaa 5,3 protsendiga. Eesti 200 toetus on alates aasta algusest vähenenud 3,1 protsendi võrra.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 53,1 ja opositsioonierakondi 30,3 protsenti.
Teadur Martin Mölderi sõnul annavad käesoleva nädala tulemused tunnistust selle kohta, et Reformierakonna toetus jätkuvalt tõuseb ning et Keskerakonna ja Eesti 200 toetus jätkuvalt langeb. EKRE kasvutrend paistab olevat vähemalt praeguseks peatunud.
Eesti 200 puhul on Mölderi sõnul näha, et ta on säilitanud oma kõrge toetuse nooremates vanusegruppides ning lasteta valijate hulgas ning nende viimase aja langus on tingitud ennekõike sellest, et 50 aastased või vanemad valijad ning valijad, kellel on lapsed, on nende tagant ära liikunud. “Samas on EKRE toetajate hulgas näha, et viimastel kuudel on sisse tulnud selge toetuste vahe nooremate ja vanemate valijate vahel – EKRE toetus on madalam kuni 34 aastaste hulgas ning on kõrgem ja jõuliselt tõusnud 35 kuni 74 aastaste seas. Kõige kõrgemas vanusegrupis ehk 75-aastaste ja vanemate seas on EKRE toetus samuti madal. Ühtlasi on EKRE hiljutine toetuse kasv leidnud aset ennekõike lastega valijate seas ning lasteta valijate hulgas on see olnud stabiilselt madalam,” märkis Mölder.
Mis puudutab Isamaa toetust, siis Mölderi sõnul on viimasel ajal olnud näha, et nende toetuse erinevus meeste ja naiste hulgas on kasvanud märkimisväärselt suureks. “Kui alates 2019. aasta algusest on Isamaa toetus olnud meeste ja naiste hulgas suhteliselt sarnane ja statistiliselt eristamatu, siis praeguseks on see vahe suurem kui kunagi enne vaadeldud perioodi jooksul, ulatudes peaaegu nelja protsendipunktini,” lisas Mölder.
