2021. aasta käis kinnisvaraturul aktiivne kauplemine ka hoonestamata elamumaaga – maa-ameti andmetel toimus 4759 ostu-müügitehingut, mis oli 57 protsenti rohkem kui 2020. aastal ning kaks korda rohkem kui 2019. aastal.
Hoonestamata elamumaaga tehtud ostu-müügitehingute arv oli suurem või samaväärne vaid 2005. ja 2006. aastal. 2021. aastal oli hoonestamata elamumaa tehingute koguväärtus 225,1 miljonit eurot, mis on ligi 100 miljonit rohkem kui aasta varem. Tehingute koguväärtus on olnud kõrgem vaid 2006. aastal. Nii ostjate kui ka müüjate seas suurenes juriidiliste isikute osatähtsus. Eraisikuid oli hoonestamata elamumaa ostjate hulgas esmakordselt veidi alla poole.
Hoonestamata elamumaa ruutmeetri mediaanhind jäi 2021. aastal varasema aasta tasemele ja oli 13 eurot ruutmeeter. Maakonniti oli kõrgeim hinnatase Harju maakonnas, kus ruutmeetri mediaanhind oli 32 eurot. Järgnesid Tartu ja Pärnu maakond, vastavalt 22 ja 12 euroga. Rapla, Jõgeva, Järva, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas jäi ruutmeetri mediaanhind vahemikku 5-10 eurot. Ülejäänud maakondades oli see alla 5 euro.
Harju maakonnas oli hoonestamata elamumaa tehinguhindade mediaan 65 000 eurot, Tartu maakonnas ligi 40 000 eurot, Pärnu maakonnas ja Lääne-Eesti maakondades 19 000-25 000 eurot. Põlva Võru, Jõgeva ja Ida-Viru maakonnas jäi tehinguhindade mediaan 10 000 euro piiresse. Maatüki mediaanpindala on maakonniti väga erinev ning see avaldab mõju tehinguhinnale. Näiteks Ida-Viru maakonnas müüakse pindalalt oluliselt väiksemaid elamumaid kui Lääne-Eesti maakondades. Samal ajal on Lääne-Eesti tehinguhinnad kaks korda kõrgemad kui Ida-Viru maakonnas, aga ruutmeetri hinnad madalamad.
