Eestis kahenädalasel visiidil olnud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) delegatsioon andis Eesti valitsusele soovituse jätta teine pensionisammas kohustuslikuks, seda seisukohta jagab ka Eesti Pank.
“Eesti Panga ja IMF-i hinnangud on sarnased. Esimene ja teine sammas täiendavad üksteist ja on eriti olulised vananeva rahvastikuga riigis. Praegu on mängus 700 000 inimese säästud. Kui lahkujaid on palju, siis teise sambasse jääjate pensionivara tõenäoliselt väheneb,” ütles Eesti Panga president Madis Müller pressiteate vahendusel.
Teiste riikide kogemusele tuginedes soovitab IMF pensionisüsteemi muudatustega edasi liikuda ettevaatlikumalt. IMF-i hinnangul on oluline hinnata plaanitud pensionimuudatuste pikaajalist mõju ja kaasata muudatuste põhjalikku arutellu kõiki osapooli.
Nii keskpanga kui IMF-i hinnangul on siiski vaja pensionisüsteem üle vaadata. IMF hoiatas ka, et kui teisest sambast lahkub palju inimesi ja kogunenud säästud kulutatakse ära, siis teeb see majanduskasvu väga heitlikuks.
IMF-i delegatsiooni juht Cheikh Anta Gueye ütles BNS-ile, et soovitaks Eestil vaadata Rootsi näite poole, kus pensionisammas on kohustuslik, kuid hoiuse investeerimisel lubatakse tunduvalt rohkem paindlikkust.
Rahandusminister Martin Helme sõnul on välispoolne pilk Eesti majandusele tervitatav ning pensionireformiga kaasnevate võimalike riskide maandamiseks on ettepanekud oodatud. Samas nentis ta, et koalitsioon sai pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmiseks rahva mandaadi, mistõttu kavatsetava reformi vabatahtlikust mõõtmest taganemiseks poliitiline võimalus neil puudub.
IMF-i delegatsiooni hinnangul Eesti majanduskasv tõenäoliselt aeglustub tulevatel aastatel, 2050. aastaks aeglustub kasv poole võrra. Kasvuvõimekust piiravad keskpikas vaates madal tootlikkuse tase ja pikas vaates rahvastiku vananemine, ettevõtete konkurentsivõimet võivad aga negatiivselt mõjutada oskustöötajate puudus ja jätkuv palgasurve.
Kuna tööhõive suurendamise võimalused on piiratud sõltub majanduskasv edaspidi aina enam ettevõtete suutlikkusest tõsta töötaja tööviljakust.
Kuigi praegust ekspansiivset eelarvepoliitikat soovitatakse koomale tõmmata, nähakse siiski piisavalt fiskaalruumi kasvusõbralikumaks eelarvepoliitikaks, mistõttu on võimalik suurendada kulutusi teadus- ja arendustegevusele, tervishoiule, haridusele ning tootlikkust suurendavale taristule.
Suuremaid investeerimiskulusid peab aga täiendama avaliku sektori kulutuste efektiivsuse paranemine, mis eeldab avaliku ja erasektori koostöö edendamist.
Ka rahapesuprobleemid on valuutafondi esindajate vaates endiselt päevakorral ja võivad ka edaspidi põhjustada mainekahju. Järelvalve parendamiseks soovitatakse trahvide määramise protsessi tõhustada, suurendada trahvi maksimummäära ning suurendada aastas inspekteeritavate finantsasutuste arvu.
Majanduslik ebavõrdsus on missiooni hinnangul endiselt märkimisväärne. Nii suhteline vaesus kui vanemaealiste vaesus on kõrge, samuti on sooline palgalõhe Euroopa suurimate hulgas.
IMF-i delegatsioon viibis Eestis 22. oktoobrist 4. novembrini, et arutada riigi- ja erasektori esindajatega Eesti majanduse olukorda ning tehtud ja kavandatavaid majanduspoliitilisi samme. Visiit toimus IMF-i iga-aastase Eesti põhimissiooni raames.
 delegatsioon andis Eesti valitsusele soovituse jätta teine pensionisammas kohustuslikuks, seda seisukohta jagab ka Eesti Pank.){kind=link}