Põhja-Sakala vallas läbiviidud audit näitab, et valla kaks raamatupidajat võisid omastada kümneid tuhandeid eurosid.
Põhja-Sakala vald pidas vargusauditiga seoses neljapäeval suletud istungi. Esiteks said vallavolikogu liikmed teada, et kauaaegne Suure-Jaani valla pearaamatupidaja ja seejärel paar aastat Põhja-Sakala vallas sama ametit pidanud Elle Tints on tõenäoliselt omastanud rohkem kui 40 000 eurot, aga mitte palju üle selle piiri, kuid ometi piisavalt, et teda saaks süüdistada suures ulatuses omastamises.
Teist valla raamatupidajat Kersti Bernhardti võib auditi järgi kahtlustada alla 40 000 euro piiri jääva summa omastamises. Tõenäoliselt võib summa olla 20 000 euro lähedal. Kui aga mõlema raamatupidaja puhul juurde arvutada veel kõik maksud, mida varastatud summa pealt maksti, et kõik korrektne paistaks, võibki vallalt ebaseaduslikult võetud raha kogusumma paisuda 80 000 ja 100 000 euro vahele.
Kui ametist pool aastat tagasi vabastatud Elle Tints on vargust tunnistanud ning vallavanem Jaanus Rahula sõnul nüüdseks suurema osa varastatud rahast tagasigi maksnud, siis Kersti Bernhardti tegevuse suhtes on kahtlused alles tekkinud. Sakalale Bernhardt olukorda kommenteerida ei soovinud, sest tahab enne ära oodata prokuratuuri seisukoha. Reedel oli ta endiselt vallavalitsuse raamatupidaja ning tema enda sõnul polnud temaga töösuhte lõpetamisest otsesõnu räägitud.
Vallavanem Jaanus Rahula kinnitas, et kahtluse alla sattunud raamatupidajalt on võetud ära õigused teha pangas toiminguid ning töösuhe on lõpetamisel. Sama kinnitas volikogu esimees Aino Viinapuu ning lisas, et rohkem valla töötajate seas kahtlusaluseid ei ole. Küll aga on juhtumisse segatud niinimetatud kolmandaid isikuid väljastpoolt vallavalitsust.
Kahtluse alla on sattunud tehingud, millesse on segatud üks Suure-Jaani korteriühistu, mille juhatusse kuulub Elle Tints. Kuidas ühistut ja selle pangakontot raha võimaliku omastamise eesmärgil ära kasutati, pole Sakalale teada, küll aga kinnitas mitu volikogu liiget, et skeem oli kaval ning on kahtlane, kas kõike raha vald tagasi saabki nõuda.
Põhja-Sakala vallale umbes 8000 eurot maksma läinud ja neli kuud aega võtnud auditi käigus uuris ühe erafirma meeskond Suure-Jaani ja Põhja-Sakala valla kümne aasta andmeid ning lappas läbi tuhandeid makseid ja pangaülekandeid, et võimalikke omastamisi leida. Kaugemale otsingutega ei mindud, sest varasemad vargused on juriidiliselt aegunud. See audit anti politseile ja prokuratuurile, kes pole seni veel kummalegi raamatupidajale kahtlustust esitanud.
«Vallavalitsuse tellitud audit võib olla üks võimalik tõend menetluses, mis puudutab Põhja-Sakala vallavalitsuse vara võimalikku omastamist. Kahtlustust praegu kellelegi esitatud ei ole,» teatas lõuna prokuratuuri pressiesindaja Maria Gonjak prokuratuuri ametliku seisukoha.
Nii vallavanem kui volikogu esimees olid seisukohal, et võimalikust rahakaotusest suurem on mainekahju, mida vald on saanud. «Ilma igasuguse kahtluseta on vallale tekitatud mainekahju ülisuur,» sõnas Aino Viinapuu. «See on võrreldamatult suurem kui materiaalne kahju. Kui näiteks omastatud raha saab tagasi maksta, siis omavalitsuse usaldusväärsuse taastamine pole nii lihtsalt võimalik.»
