Kaitseministeerium lükkab ümber tuuleettevõtete süüdistuse, mille alusel ei tööta kaitseministeeriumi radarid piisaval võimsusel, et tuuleparkidega hakkama saada.
“Kõik radarid töötavad hetkel ettenähtud võimsusel ja täidavad seda eesmärki, milleks need soetati. Kaitseministeeriumil on kohustus tagada nende süsteemide töövõime, see hõlmab muuhulgas kohustust vältida olukorda, kus kümneid miljoneid eurosid maksev eelhoiatussensor ei saa nõuetekohaselt toimida,” seisab kaitseministeeriumi pressiteates.
Ministeeriumi sõnul on Eesti õhuruumi näol tegemist NATO idapiiriga ja Eesti sensoritelt pärinevat infot vajavad ka liitlased, sealhulgas Eesti õhuruumi valvavad NATO hävitajad. “Kaitseministeeriumi ülesanne on tagada Eesti riigi sõjaline kaitse. Sellest lähtuvalt on meie ülesanne tagada ka sõjalise eelhoiatussüsteemi jätkusuutlik töö.”
Kaitseministeeriumi sõnul kujundati oskusteabe toel välja lahendus, mis võimaldab tuuleenergia arendajatel tööd jätkata ja riigikaitselised ülesanded saaksid täidetud. Tehnoloogilisi lahendusi peale täiendavate sensorite paigaldamise hetkel turul pole.
“Valitsus otsustas hiljuti tuuleenergia arendamiseks CO2 kvoodirahade eest hankida 37 miljoni eurose lisaradari ja ümber ehitada muid riigikaitselisi sensoreid nii, et saaks kõrguspiirangutest vabastada üsna suure ala Virumaal. Edasises tegevuses tuleks juhinduda selle otsusega tekkinud avaratest võimalustest,” kirjutab ministeerium.
“Mis puutub Aidu tuuleparki, siis põhiline on tagada tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kui järelvalve organisatsiooni töörahu, et nad saaksid hinnata sinna püstitatud ehitiste vastavust seadustele ja määrustele.”
Reedel korraldasid tuuleparkide rajamisega tegelevad ettevõtted ja nende huvide esindajad pressikonverentsi, mille käigus kritiseeriti teravalt kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi ja Eesti ametnike tegevust tuuleparkide rajamise takistamisel. Varja- ja Päite-Vaivina tuulepargi arendaja Harry Raudvere nimetas kaitseministeeriumit Eesti Energia huvide kaitsjaks ja kahtles Eesti radarite töökvaliteedis.
Neugrundi tuulepargi esindaja, Lextali vandeadvokaadi Olav-Jüri Luige sõnul pakkus tuulepargi arendaja kaitseministeeriumile võimalust hankida arendaja kulul uus radar, kuid seda peeti korruptiivseks. “Samas oli kaitseministeerium igati valmis võtma vastu radari Eesti Energialt. Tuuleparkide arendajaid ei tohiks kohelda ebavõrdselt,” sõnas Luik.
Rahandusminiser Martin Helme nõunik Kersti Kracht ei saanud aga aru, miks ei saa Eesti radarid tuuleparkidega hakkama, kui teiste riikide sama tüüpi radarid tulevad ometi toime.
