Harju maakohus mõistis neljapäeval niinimetatud Kemerovo kuritegeliku ühenduse juhi Vjatšeslav Gulevitši ehk Slava Kemerovski kaheksaks aastaks vangi, tema lähim abiline Aleksandr Kozlov sai 12-aastase vangistuse.
Kohus tunnistas Venemaa kodaniku Gulevitši (59) süüdi kuritegeliku ühenduse moodustamises ja juhtimises. Riigiprokurör Vahur Verte taotles talle 12-aastast vanglakaristust. Kohus leidis, et tema karistusena täidab eesmärki ka kaheksa-aastane vangistus.
Kohus ei nõustunud prokuröri ettepanekuga kohaldada Gulevitši suhtes lisakaristusena Eestist väljasaatmist ja talle kümneks aastaks sissesõidukeelu kohaldamist.
Gulevitši kaitsja Vladimir Sadekov leidis kohtuvaidluses, et tema kaitsealuse süü pole vähimalgi määral tõendatud ning ta tuleb kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista. Samuti puuduvad advokaadi sõnul andmed, et Gulevitš oleks Eesti vabariigile ohtlik, mistõttu pole põhjendatud ka prokuröri nõue ta Eestist välja saata.
Kohus tunnistas koos Gulevitšiga jõugu juhtimises süüdi Aleksandr Kozlovi (51) ja mõistis talle koos varasema kandmata karistusega kokku 12-aastase vangistuse.
Jõuku kuulumises tunnistas kohus Ilja Drovnjašini, Aleksandr Polehha, Andres Ilmi, Ilgam Ragimovi, Konstantin Kartsevi, Andrei Vaskini ja mõistis neile vangistused vahemikus tingimisi vangistusest kuni reaalse 10-aastase vangistuseni. Samas mõistis kohus õigeks jõuku kuulumise süüdistuses Robert Gribovski.
Kõigi süüdistatavate kaitsjad leidsid mullu detsembris toimunud kohtuvaidluses, et nende kaitsealuste süü on tõendamata ning nad tuleb kogu süüdistuse ulatuses õigeks mõista.
Riigiprokurör Vahur Verte on kohtuotsusega rahul. “Oleme rahul, et kohus nõustus prokuratuuriga pärast kohtus tõendite uurimist, et tegemist ei ole pelgalt sõpruskonnaga, vaid kuritegeliku ühendusega, mille eksistents kujutab endast suurt ohtu avalikule julgeolekule. Mõistetud karistustega seevastu rahul olla ei saa,” märkis ta.
“Kuivõrd prokurör ei ole veel kätte saanud motiveeritud kohtuotsust, ei tea me argumente, mis tingisid kohtu nägemuses vangistuste mõistmise oluliselt alla seaduses sätestatud karistuste keskmäära või suisa nende alammäära lähedal. Arvestades hiljutisi analoogsetes kriminaalasjades kujunenud kohtupraktikat, võib prokuröri hinnangul olla põhjendatud seisukoha küsimine mõistetud karistuste kohta ka ringkonnakohtult,” kinnitas ta.
Samas kriminaalasjas on varem saanud kokkuleppemenetluses vanglakaristused vahemikus neljast aastast kuni kaheksa aastani kuus meest.
Süüdistuse järgi tegeles Kemerovo kuritegelik ühendus narkokuritegude ja väljapressimistega ning pakkus kuritegeliku taustaga ärimeestele oma kaitset.
Keskkriminaalpolitsei tegi 2016. aasta alguses alustatud uurimises koostööd Hispaania politseiga. Esimeste avalike menetlustoiminguteni jõudis keskkriminaalpolitsei 2017. aasta suvel, kui politsei ühisoperatsiooni käigus peeti Eestis ja Hispaanias kinni neli meest.
Kuritegelikku ühenduse juhtimises kahtlustatud Gulevitši võttis kinni Hispaania politsei 2017. aasta augusti alguses Malaga provintsis Mijases ning juba kuu aega hiljem toimetati ta sealt Eestisse, kus ta vahistati.
Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo talituse juht Ago Leis on märkinud, et aastakümneid Eestis tegutsenud Kemerovo kuritegeliku ühenduse liikmete kohtu alla saatmisega andsid õiguskaitseorganid organiseeritud kuritegevusele tugeva signaali.
“Tegemist oli suurt mõjuvõimu omanud ühendusega, kus olid selgelt jaotatud ülesanded ja rollid. Olenemata konspiratsioonist ja kurjategijate soovist varjatuks jääda, suutsime sellegipoolest nendeni jõuda ning ka leida piisavalt tõendeid narkokuritegude toimepaneku kohta,” ütles Leis.
Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.
