Rahvastikuminister Riina Solmani sõnul vajavad naised emaks saamise otsust vastu võttes eelkõige turvatunnet – seda peamiselt emotsionaalses mõttes –, ja ükski laps ei tohiks ema turvatunde puudumise tõttu sündimata jääda.
“Hiljuti toimunud emadepäeva konverentsil esitas väga kauni mõtte paarisuhtekoolitaja Matti Orav, kes ütles – armastust tuleb hoida meeles. Tema rituaal on viia igal nädalal oma naisele lõikelill ja kui see närtsib, toob ta uue. Kui tema unustab lille tuua, toob selle kaaslane. See on nende viis, kuidas hoida kodus armastust,” ütles Solman pressiteate vahendusel. “Armastus pole miski, mis püsib iseenesest igavesest ajast igavesti. Sellesse tuleb panustada, et armastus püsiks.”
“Kallid mehed, kui te emadepäeval oma naisele lille kingite, siis võiksite mõelda sellele, et ehk aitab see lill armastust rohkem hoida, kui ta on värskena vaasis kogu aeg. Seda lille peavad samamoodi hoidma ka naised,” märkis Solman.
“Teame, et Eesti naine ei soovi teadlikult lastetuks jääda, seda kinnitas ka 2014. aastal tehtud naiste uuring. Valdavalt soovitakse saada kaks-kolm last. Naised näevad vajadust, et nende lastel oleks õed-vennad. Kahjuks naiste unistused sageli ei täitu. Unistuste purunemiste taga on kõige enam suhete lagunemine,” selgitas Solman.
“Oleme praegu eriolukorra tõttu seisus, kus pärast pikki kodus oldud päevi on osades peredes omavahelised suhted kriisi jõudnud. Kui suhe laguneb, jäävad sündimata lapsed, keda Eesti naine ja ka Eesti mees tegelikult väga soovivad,” lisas Solman.
“Kahjuks valitseb meil endiselt arusaam, et oma suhteprobleeme nõustaja ette tuua on häbiasi. Süü- ja läbikukkumistunne panevad paljusid isasid-emasid tundma end alaväärselt – see ei peaks niimoodi olema,” ütles Solman. “Olen oma ametiolekuajal võtnud südameasjaks, et Eesti pered oleksid püsivamad, turvalisemad ning seal kasvaks rohkem lapsi. Pean väga oluliseks, et peresid toetavad teenused oleksid kättesaadavad kõigile abivajavatele lastega peredele. Seetõttu olen teinud ettepaneku käivitada lastega perede nõustamine riigi toetusel üle Eesti. Oluline on, et lastega pered saaksid õigel ajal tasuta pereterapeudi abi, et hoida perekondi lahku minemast. Samuti oleme eriolukorra ajal riigi poolt õla alla pannud interaktiivsetele paarisuhtekoolitustele, mis toimuvad paarisuhte rahulolue edendamise programmi (PREP) raames. Märtsist tegevust alustanud riigi ja mittetulundusühingute ühisprojekti “Peresõbralik ja lasterikas Eesti” raames on esimese tegutsemiskuuga aidatud suhteid lahendada enam kui sajal perel. Usun, et probleemide lahendamine kogenud terapeutide abil aitab meie peresid koos hoida ning täita Eesti naise unistust olla emaks rohkem kui ainult ühele lapsele,” kõneles Solman.
Käesolev aasta alguses riigi strateegiliste partnerite leidmiseks toimunud taotlusvoorudes “Peresõbralik ja lasterikas Eesti” ning “Laste heaolu ja kaasatuse edendamine”, said laste ja perede heaolu valdkonna projektidele toetust SA Väärtustades Elu, Eesti Naisteühenduste Ümarlaua SA, MTÜ Eesti Naiste Varjupaikade Liit, MTÜ Laste ja Noorte Kriisiprogramm, MTÜ Dialoog Laste Nimel, MTÜ Lepitajate Ühing, MTÜ Pro Familia, MTÜ Vaiter, MTÜ Hingekeel, MTÜ Unekool. Projekti juhtpartneriks on Sihtasutuse Väärtustades Elu (www.save.ee), mille eesmärk on peredele kriisiga (seal hulgas raseduskriisiga) kaasnevaid probleeme ennetavate ja neid lahendavate tugiteenuste pakkumine, arendamine ja toetamine ning pereväärtuste edendamine.
