Reformierakonda kuuluv riigikogu liige Jürgen Ligi leiab, et rünnakud presidendi, õigusemõistmise, inspekteerimise ja sõltumatute funktsioonide vastu on kerkinud enneolematule tasemele.
“Oleks loogiline, et Helme ja Seeder tagandatakse, kui riigikohus otsustab, et presidendil on vaidlusaluses seaduses õigus,” kirjutab Ligi välisteenistuse seaduse muudatuste välja kuulutamata jätmise kontekstis. “Kummalgi neist õigust presidenti tagandada ei ole, aga kuna mõlemad ründavad presidentaalset järelevalvet, tehes väga konkreetsele täispanuse, ja mõlemal on “täiesti selge”, et president teeb õiguse asemel poliitikat, aitab ju asja klaarida kohus. Tülinorijad on need, kes peaksid lahkuma, kui neil ka sisuliselt õigus pole, aga vormiliselt pole neil õigus nagunii, sest presidendil on voli oma seisukoht võtta.”
“Selle valguses, et ametisse sai Kersti Kaljulaid suuresti tänu lubadusele poliitilist vetot mitte rakendada, mis oli reaalne risk mõne teise pretendendi puhul, jätab ta seadusi välja kuulutamata tähelepanuväärselt palju,” nendib Ligi sotsiaalmeedias avaldatud postituses. “Aga põhjus pole temas, sest sellist teadlikku poliitilist suva, ekspertiisi vältimist ja põhiseaduse piiride murdmist ei ole lihtsalt varem olnud. Tegelikult pole olnud ka seda, et valitsejad järjepidevalt ja häälekalt presidenti, õigusemõistmist, inspekteerimist ja sõltumatuid funktsioone üldiselt poliitiliselt arvustaksid. See on ainult ühepoolne piiririkkumine olnud ja ei tohiks nii jääda.”
Rahandusminister Martin Helme (EKRE) kirjutas neljapäeval sotsiaalmeedias, et president Kaljulaid ületas oma võimupiire, kui jättis välisteenistuse seaduse muudatused välja kuulutamata. Helme sõnul tuleks Kaljulaid ametist tagandada, kuna ta rikub pidevalt oma õigusi.
“Kadriorus resideeruv presidendi ameti pidamise eest palka võttev poliitaktivist jättis täna (neljapäeval – BNS) välja kuulutamata seaduse, millest riigikogu jättis teadlikult, tahtlikult ja väärtuspõhiselt välja kooseluseaduse rakendusparagrahvi. Selline on rahva poolt valitud parlamendi legitiimne poliitiline tahe. Presidendil pole siin mingit võimalust või rolli teistpidi arvamiseks,” leidis Helme. “Kaljulaid põhjendab oma vikerkaarevärvilist poliitaktivismi vastuoluga põhiseadusega. Sama põhjendusega jättis ta välja kuulutamata pensionireformi, sama põhjendusega kaitseväe luuret puudutava seaduse, sama põhjendusega päästeseaduse.”
Ühtlasi soovitas Helme lugeda Kaljulaidil lõpuni läbi põhiseadus, mis paneb väga täpselt paika presidendi võimupiirid.
“Seaduste vetostamine poliitiliste argumentidega ei kuulu tema õiguste hulka,” kirjutas Helme. “Et ta seda pidevalt siiski teeb, tähendab, et ta kuritarvitab võimu ja rikub põhiseadust – nende kahe asja eest peaks ta ametist tagandama.”
