Samal ajal kui valitsus ennustab Eesti majandusele tulevaks aastaks võimsat tõusu, ütlevad analüütikud, et pigem on oodata elujärje halvenemist.
Riigikogu rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann Reformierakonnast ütles kolmapäeval ETV saates «Esimene stuudio», et Eesti nominaalne majanduskasv on kõrge ja järgmisel aastal arvestatakse kuueprotsendilise kasvuga. «Nokk on ülespoole: kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud,» sõnas Akkermann.
Kui Akkermann lubas kuueprotsendilist kasvu, siis veel augustis teatas rahandusministeerium, et nominaalne kasv tuleb 7,1 ning reaalne kasv 3,3 protsenti. Postimedes päris, kumb siis õige on, kuid rahandusministeeriumist neljapäeval vastust ei laekunud.
Alles hilissuvel teatas ministeerium, et välisnõudluse oodatav elavnemine 2024. aasta teisel poolel hakkab avalduma ka Eesti ekspordimahu taastumises, kuid tugevamat kasvu võib oodata järgmisel aastal. Lisati, et sissetulekute ostujõu kasv, tarbimiskindluse kosumine ja vähenevad intressimaksed pööravad eratarbimise tõusule.
Eesti majandusanalüütikud aga leiavad, et eratarbimise suurt tõusu pole mõtet loota ning ostujõu kasvu ka eriti ei paista.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et kui Eesti inimene järgmisel aastal palgatõusu ei saa, siis langeb tema reaalsissetulek oluliselt. «Tulumaks tõuseb kaks protsendipunkti. Hinnatõus on oodatavalt viis protsenti, millest umbes neli protsendipunkti on seotud maksutõusudega ja administratiivsete meetmetega,» arvutas Uusküla.
Ta tõi välja, et rahandusministeeriumi enda prognoosi järgi on planeeritavate – see tähendab uute – meetmete mõju Eesti hindadele 2,9 protsenti. «Lisaks varem otsustatud muudatused. Ehk siis 2 + 4 annab 6 protsenti ostujõu langust sama sissetulekutaseme juures,» tegi Uusküla esialgse rehkenduse.
Kuid see arvutus läheb veel edasi. «Luminori prognoosi järgi kasvavad järgmisel aastal palgad kuus protsenti. Kokku ostujõud võrreldes 2023. aastaga kahaneb ühe protsendi jagu. Nagu ikka, saavad mõned suurema palgatõusu ning neil on oodata ka väikest reaalse sissetuleku kasvu. Palgatõusuta inimeste ostujõud langeb seitse protsenti. Riigitöötajatel aga palgad ei tõuse ja planeeritavalt ei saa ka kokkulepitud tulemustasusid ehk nende ostujõud kahaneb võib-olla rohkemgi,» sõnas Uusküla.
LHV makroanalüütik Triinu Tapver sõnas Postimehele, et järgmisel aastal võib Eesti hinnakasv jõuda isegi viie protsendini. Sama arvab ka rahandusministeerium oma suveprognoosis. Nii suurel inflatsioonil on üks eeldus: «Seda juhul, kui planeeritavad maksumuudatused jõustuvad ning maksuküür jääb kehtima. Samas on ka näha, et tootmises kasutatava tooraine hinnad enam oluliselt ei lange. See ei lase ka teistel hindadel langeda.»
Ühtlasi on Tapveri hinnangul oodata tillukest majanduskasvu: 1,4 protsenti. See on oluliselt väiksem kui rahandusministeeriumi 3,3 protsenti. «Siin on mõjutajaid mitu. Esiteks maksutõusud, mis ka tarbimisele pidurit panevad. Ehk eratarbimine jääb ilmselt nullilähedase reaalkasvu juurde. Teiseks ei taastu kaubavahetus väga kiiresti. Skandinaavia poole vaadates võiks nõudluse kasvu näha pigem 2025. aasta teisest poolest. Lisaks Saksamaa majanduse nõrgenemine, mis kaudselt ka meie kaubavahetust nõrgendab. Kolmas oluline tegur ka valitsuse tarbimise vähenemine ehk majandusse paisatakse vähem raha,» loetles Tapver.
Sellel kõigel on mõju ka inimeste ostujõule. «Reaalpalga ehk ostujõu kasv võib järgmisel aastal jääda ühe protsendi juurde, kuna hinnad kasvavad maksutõusude tagajärjel tavalisest rohkem ehk kokku kuni viis protsenti. Näha ei ole ka töötuse olulist kasvu, seetõttu jääb keskmise brutopalga kasv ilmselt kuue protsendi juurde,» ennustas Tapver.
Ehk siis: kui võtta keskmisest kuueprotsendilisest brutopalga kasvust maha viieprotsendiline hinnatõus, jääb alles üheprotsendiline reaalpalga kasv. Kellel palk ei tõuse, sellel reaalpalk langeb.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina nentis, et maksutõusud vähendavad inimeste netopalka, mis omakorda pidurdab eratarbimist. «Kui sel aastal kasvavad hinnad keskmiselt kolme ja poole protsendi jagu, siis järgmiseks aastaks ootame veidi üle neljaprotsendilist inflatsiooni. Inflatsiooni arvestamata väheneb meie prognoosi järgi maksutõusude tõttu keskmise palgasaaja netopalk, mis pidurdab eratarbimise kasvu. Kuna eratarbimine on pool Eesti majandusest, siis on sellel ka tugev negatiivne mõju. Samal ajal toetavad kasvu välisnõudluse paranemine ja intressimäärade langus. Swedbanki augustikuise prognoosi järgi kasvab Eesti SKT järgmisel aastal 1,5 protsenti.»
SEB Panga majandusanalüütik Mihkel Nestor ütles, et neil on just uue prognoosi koostamine käsil ja värskemad näitajad tulevad ülejärgmisel nädalal. «Viimases prognoosis oli nii: inflatsioon tuleb 3,5 protsenti, reaalse SKT kasv on 2,5 protsenti,» sõnas Nestor.
Kui suur on maksumuudatuste ja inflatsiooni koosmõju reaalpalgale, pole SEB veel ametlikult välja käinud. «Ilmselgelt oleks inflatsioon ilma käibemaksutõusu jt maksumuudatusteta madalam. Keskmise brutopalga kasvuks prognoosime järgmisel aastal konservatiivsed viis protsenti tulenevalt avaliku sektori kokkuhoiust, mis ületab siiski märgatavalt inflatsiooni,» sõnas Nestor.
