Vao ja Vägeva pagulaskeskustes elab juuni alguse seisuga kokku 36 inimest.
Vao majutuskeskuses elab 1. juuni seisuga kokku 24 inimest, neist 17 on rahvusvahelise kaitse taotlejad ning seitse on juba saanud rahvusvahelise kaitse, ütles BNS-ile Vao keskuse juhataja Jana Selesneva. Vao keskuse elanikud on pärit viiest riigist, kõige rohkem keskuse Venemaalt ja Süüriast pärit inimesi.
Keskuses elab kaheksa last, kolm naist ja 13 meest. Peresid elab keskuses kaks.
Vägeva keskuse elab 1. juuni seisuga 12 inimest, nad kõik on rahvusvahelise kaitse taotlejad. Vägeva keskuse elanikud on pärit Venemaalt, Nigeeriast, Ugandast ja Keeniast.
Vao keskuses elab kolm last, viis naist ja nel meest. Peresid elab keskuses kaks.
Mais ei saabunud pagulaskeskustesse uusi elanikke.
Selesneva sõnul ei korraldatud eriolukorra ajal kohanemiskohvikuid, kuid nüüd on need uuesti uuesti käima läinud. Esimeseks teemaks kohanemiskohvikus oligi eriolukorrast tingitud muutuste ja piirangutega elukorralduse teemaatikaga seonduv kohtumine.
Keskuste asukat õpivad regulaarselt eesti keelt ning keeleõpe ei katkenud ka eriolukorra ajal.
Kuna keskustes on vähe inimesi, sarnaneb keskuste asukate elu kohalike elanike elukorraldusega kodudes ja peredes. Keskuse elanikud saavad käia õues jalutamas, kasutada spordiruume ja koos tehakse käsitööd. Aiamaal on pandud maha kartul, kasvuhoonesse kurgid ja tomatid ning maja ümbrusesse istutati lilli, rääkis Selesneva.
Mai alguse seisuga elas Vao ja Vägeva pagulaskeskustes kokku 40 inimest.
