Politsei- ja piirivalveamet rajab Tartu Ülikooli Kliinikumile mõeldes kopterite baasi, pannes tulevikus kopterid maanduma lastekliiniku katusele, kirjutab Tartu Postimees.
Seni on meditsiinilendude korraldamine olnud keerukas nii lennujamaale, Tartu ülikooli kliinikumile kui ka politsei- ja piirivalveametile. Suurem osa koptereid on pidanud maanduma Ülenurmes, aga et sealse lennuvälja töötunnid on piiratud, on seda ka maandumise ajad.
Kokku teevad politsei- ja piirivalveameti lennusalga kolm kopterit praegu kahesaja tunni jagu meditsiinilende aastas. Et kliinikum teenindab kogu Lõuna-Eestit ning piiramatu ligipääs kopteritele on äärmiselt vajalik, kavandabki politsei- ja piirivalveamet Tartu lennujaama eraldi kopterite baasi.
Kliinikumi viienda kliinilise valdkonna juht Jaan Sütt ütles, et enim on maandumiseks tõesti olnud kasutusel lennujaam, aga ka Maarjamõisa meditsiinilinnaku ümbruses olevad platsid. Ülenurmes maandutakse ennekõike elundisiirdamise korral. Seni on tarvitatud ka Maarjamõisa välja mitmeid platse, näiteks Chemicumi õppehoone kõrval olevat ala.
Sealjuures tuleb pöörata tähelepanu sellele, et Maarjamõisa väljad on viimastel aastatel täitunud aina rohkem uusehitistega ning seda tuleb ka tuleviku logistikavõimalusi planeerides arvestada. Kopter aga ei saa maanduda hoonete ja muude objektide läheduses, sest tekkiv tuul võib neid kahjustada, kirjutab Tartu Postimees.
Sütt nentis, et kõrgeima etapi raviasutuses võib tulla ja tulebki ette, et minutid, isegi sekundid on määravad. Kliinikumi teenindada on Lõuna-Eesti ning teatud haigusseisundite puhul ka kogu Eesti. Lisaks on kliinikumi teeninduspiirkonnas asukohti, kuhu kiirabi ei pääsegi ilma piirivalve abita ning sealsete elanike transpordile võib kuluda tunde. Üks selliseid kohti on Piirissaar.
«Olgugi et Eesti riik ja rahvaarv on väike, peame kopterilende põhjendatuks,» rääkis Sütt. Lennud ei peaks tema arvates sõltuma rahvaarvust, vaid ravi iseärasustest ja võimalustest seda pakkuda. Kopteri vajadust näeb kliinikum ennekõike olukordades, kus on vaja hospitaliseerida patsiente kõige kõrgema etapi raviasutusse.
Sütt tõdes, et kliinikum on ka Eesti ainus siirdamisi tegev ja laste kaasasündinud südamerikete kirurgilist ravi pakkuv haigla. Seda arvesse võttes ei saa lubada sõltumist näiteks lennuvälja avamisaegadest.
Uued kopterid jõuavad Eestisse ilmselt 2025. aastaks. Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Pärnu haigla ja TÜ kliinikum peaksid saama 2026. aastaks maandumisplatsi. Kliinikumi maandumisplats peaks rajatama praegu ehitatava uue lastekliiniku katusele. Et aga kehtivas detailplaneeringus ei ole arvestatud kopteri maandumisplatsiga, pole see plaan veel lõpuni selge.
Tartu baas oleks selline, ööpäev läbi oleks tagatud kopteri sealolek ja esmased hooldused. Luuakse ka tingimused meeskonnale, et kogu aeg oleks võimalik lendama minna.
«Oleme kavandatava Tartu kopteribaasi hinnaks kalkuleerinud ligi neli miljonit eurot,» ütles politsei- ja piirivalveameti arendusosakonna juhtivkorrakaitseametnik Merle Tikk. Vajalik raha tuleks Euroopa Liidu taasterahastusest.
