Riigikogu ei võtnud kolmapäeval muutmata kujul uuesti vastu presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadust, mis annab rahapesu andmebüroole võimaluse koondada registritest eraisikute ja ettevõtete andmed kokku üheks tehisintellekti abil loetavaks andmebaasiks.
Valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise poolt ei olnud keegi ja vastu hääletas 70 riigikogu liiget.
Riigikogu võttis seaduse esimest korda vastu 19. juunil. Seaduse eesmärk oli parandada rahapesu andmebüroo andmetöötluse funktsioone ja järelevalvet ning tugevdada finantssüsteemi kaitset. Rahapesu andmebüroo loob selle järgi Euroopa Liidu rahastuse toel analüüsiprogrammi, mis aitaks kiiremini ja tõhusamalt rahapesu tuvastada.
Seadus nägi ette, et rahapesu andmebüroo andmekogu funktsioonidesse lülitatakse strateegilise analüüsi võimekus, et töödelda anonüümseid, kuid vajadusel tagasipööratavaid andmeid, viia läbi profiilianalüüse ning kasutada teksti- ja andmekaevet. Seaduse kohaselt teeb protsessi üle järelevalvet andmekaitse inspektsioon ning üks kord aastas esitab rahapesu andmebüroo oma ülesannete täitmise kohta riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile ülevaate.
President jättis seaduse 3. juulil välja kuulutamata, sest tema hinnangul piirab see liialt informatsioonilise enesemääramise õigust ega ole seetõttu põhiseadusega kooskõlas. President märkis, et andmetöötluse läbipaistvust võib piirata kuritegude avastamiseks ja ennetamiseks, ent piirangud peavad olema sihipärased ega tohi sõltuda täielikult riigiameti otsusest. Ta pidas vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
Riigikogu rahanduskomisjon nõustus 8. septembril presidendiga ja tegi täiskogule ettepaneku seadust muuta. Seaduse muutmist pooldas augustis ka põhiseaduskomisjon.
