TALLINN, 10. märts, BNS – Tartu Ülikooli Kliinikum ühineb neljapäeval rahvusvahelise neerupäevaga, et toetada teadlikkuse tõstmist neeruhaiguste ja selle progresseerumise ennetamise osas.
Tartu Ülikooli Kliinikumi sisekliiniku nefroloogia osakonna juhataja professor Mai Rosenberg toob välja, et kroonilist neeruhaigust esineb ligikaudu 10–14 protsendil elanikkonnast. „Noorte seas on haiguse levimus madalam, kuid üle 65-aastaste seas võib see olla ligikaudu 20 protsenti. See tähendab, et vanemaealiste seas on igal viiendal inimesel neerufunktsioon alanenud,“ selgitas Rosenberg.
Kroonilised neeruhaigused kulgevad varjatult ja väga paljud inimesed, kes põevad sagedasi elanikkonna hulgas esinevaid haigusi nagu südame-veresoonkonnahaigused, hüpertensioon või suhkurtõbi, ei ole teadlikud kaasnevast neerude kahjustusest. Siinkohal rõhutab Mai Rosenberg õigaegse diagnoosi olulisust, mis on vajalik parimate ravitulemuste saavutamiseks. „Vajalik on nii õigeagne diagnoos kui ka riskitegurite selgitamine, käsitlus ja ravi. Neerukahjustus on kergesti diagnoositav – patsiendid ja arstid peaksid olema piisavalt informeeritud lihtsate uuringute osas nagu uriini- ja vereanalüüsid. Varajane neeruhaiguse diagnoosimine tagab patsiendile neeruhaiguse progresseerumise ennetuse ja hoiab ära neeruasendusravi alustamise.“
Haigused, mille puhul tekib või on suurem kroonilise neeruhaiguse tekke- ja progresseerumise risk, on esimest ja teist tüüpi diabeet, hüpertensioon, krooniline glomerulonefriit ehk immuunmehhanismiga kulgev neerupõletik, krooniline südame- ja veresoonkonnahaigus, krooniline neeruvaagna- ja neerusäsi põletik ehk põhjustatud infektsioonidest või toksilistest ainetest, neerude harvikhaigused, näiteks polütsüstiline neeruhaigus, adipoossus ning kaasasündinud neerude vääraengud.
„Rahvusvahelisel neerupäeval on õige hetk kutsuda inimesi üles diagnoosi õigeaegsusele tähelepanu pöörama ka tervist hoidvale ja haigusi ennetavale käitumisele,“ sõnas professor.
Seega soovitavad nefroloogid ja neeruõed üles tervete neerude nimel järgida tervislikku eluviisi, sealhulgas hoida kehakaal normis; lõpetada suitsetamine; liikuda piisavalt; mõõtma vererõhku; teostada perearstil lihtsat uriinianalüüsi ja määrama neerufunktsiooni inimestel, kellel on suurem kroonilise neeruhaiguse tekkerisk. Samuti tuleks käia regulaarselt kontrollis, kui neeruhaigus on diagnoositud.
Kroonilise neeruhaigusega kaasnevatele probleemidele tähelepanu pööramiseks tähistatakse rahvusvahelist neerupäeva igal aastal märtsikuu teisel neljapäeval alates 2006. aastast. Üleskutse rahvusvahelise neerupäeva korraldamiseks pärineb Rahvusvaheliselt Nefroloogide Seltsilt ja Rahvusvaheliselt Neeru Sihtasutuste Föderatsioonilt.
„Ka Eesti nefroloogid ühinevad muu maailma kolleegidega kutsudes üles kõiki inimesi olema kursis krooniliste neeruhaiguste kulu iseärasustega. Soovime, et meie patsiendid kroonilise neeruhaigusega elaksid rahulikult teadmisega, et isegi siis, kui neerufunktsioon alaneb, on võimalik rakendada neerude tööd asendavat ravi. Soovitame alati küsida nõu oma perearstilt, kuidas hoida ära ja ravida neeruhaigusi, kontrollida oma vererõhku ning vajadusel konsulteerida nefroloogiga,” ütles Rosenberg.
“Patsientidele ja arstidele on olemas eestikeelsed hiljuti valminud uued ravijuhendid, kus on ära toodud seisundid, millal on vaja teostada uriinianalüüs ja neerufunktsiooni kontrollimine inimestel, kellel on suurem kroonilise neeruhaiguse tekkerisk – need on peamiselt patsiendid diabeedi, adipoossuse ja kõrge vererõhuga,“ selgitas Rosenberg.
Ta lisas, et ka harvem esinevate haiguste korral on igakülgne neerufunktsiooni jälgimine vajalik. „Varajane haiguse diagnoosimine tagab patsiendile õigeaegse ravi ja parema elukvaliteedi,“ kinnitas ta.
