Reedel möödub 73 aastat Nõukogude okupatsioonivõimu massikuriteost Balti rahvaste vastu, kui Nõukogude režiim küüditas Eestist vägivaldselt Siberisse üle 20 000 inimese, kolmest Balti riigist kokku üle 90 000 inimese, nende seas palju lapsi ja vanureid.
“21. sajandil tapetakse ja küüditatakse inimesi Euroopa südames, šovinistlik türannivõim üritab allutada Ukrainat. Inimene, kes peaks olema justkui ülim väärtus, jääb selles maailma ümberkorraldamise tuhinas alati hammasrataste vahele. Langetame pea nende ees, kes viidi Eestist 1949. aastal ja puhkavad Irkutski, Omski, Novosibirski ja Krasnojarski sageli nimetutes haudades ning mujal Venemaa avarustes. Hoiame neid, kes sealt tagasi jõudsid sageli ränkade kaotuste ja hingehaavadega. Ulatame oma abikäe ja avame südamed neile Ukraina sõjapõgenikele, kes on meie rahumeelsele kodukamarale jõudnud,” ütles justiitsminister Maris Lauri.
Märtsiküüditamise ohvrite mälestuseks toimub reedel kell 16 Eesti kommunismiohvrite memoriaalis Maarjamäel mälestustseremoonia. Vabaühendused kutsuvad üles süütama küüditatute mälestuseks küünla koduaknal.
Tseremoonial esinevad sõnavõttudega president Alar Karis, riigikogu esimees Jüri Ratas ja Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste. Palvuse peab peapiiskop Urmas Viilma. Hukkunute mälestuseks asetatakse memoriaali jalamile pärjad.
Merle Palmiste kannab ette Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe korraldatud märtsiküüditamise ohvritele pühendatud kirjavõistluse “Kiri neile, kes jäid” võidutöö.
25. märtsist kuni järgmise päeva lõpuni on Vabaduse väljakule üles seatud installatsioon, mis kujutab endise Nõukogude Liidu piiri koos raudteeharudega, mis viisid küüditatuid Siberi laagritesse ja väljasaatmiskohtadesse. Raudtee ja sihtpunktid on tähistatud punaste tuledega. Vabaduse väljakul süüdatakse 25. märtsil alates kell 18 mälestusküünlad.
Patarei vangla, kus Nõukogude võim vangistas tuhandeid süütuid Eesti inimesi, värvub Eesti Mälu Instituudi algatusel mere poolt seekord Ukraina lipu värvidesse, mälestamaks kommunismiohvreid ja avaldamaks toetust Ukrainale. Ukrainat ühendab Eestiga Nõukogude terrori ja okupatsiooni raske kogemus.
Mälestuspäeva korraldavad justiitsministeerium, inimõiguste instituut, Eesti Mälu Instituut, Eesti Memento Liit, Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Eesti Noorteühenduste Liit ning Okupatsioonide ja vabaduse muuseum Vabamu.
