TALLINN, 4. märts, BNS – Eesti erakonnad on jõudnud suuresti Ukraina sõja tõttu üksmeelele, et kaitsekulutusi oleks vaja veel tõsta, ja kaitseministri sõnul peab käimasolev sõda Ukrainas näitama, kas tuleks riigikaitse arengukava kiirendada või midagi hoopis muud arendada, kirjutab Postimees.
Pingelises sõjaolukorras pidas kaitseminister Kalle Laanet (RE) koos Briti välisministri Ben Wallace’iga neljapäeval pressikonverentsi ja ei jätnud kommenteerimata ka võimalikku kaitsekulutuste suurendamist.
«Olen seda meelt, et kindlasti peame üle vaatama, kuidas saaksime ettepoole tuua neid arendusi, mis meil seisavad kümneaastases tegevuskavas. Oleme teatud otsused juba teinud,» meenutas Laanet 340-miljonilist lisaeraldist sõjalisele riigikaitsele. «Elu peale 24. veebruari näitab, et lisakulutused riigikaitse valdkonnas peavad tulema.»
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori Magnus-Valdemar Saare sõnul on suurem osa lisapaketist ehk 300 miljonit juba moonale ära kulutatud. «Suur osa lisapaketist on tänaseks juba lepingus ja need ootavad lihtsalt tarnet. Seal sees on peamiselt laskemoon erinevatele süsteemidele,» kinnitas Saar.
«Põhimõtteliselt kasvatati sellega meie kaitseväe strateegilist jätkusuutlikkust, ehk väga paljudes laskemoona tüüpides kasvatati varu päevade võrra,» selgitas Saar kulutust.
Kui valitsus peaks veel eraldama erakorraliselt raha kaitsekulutustele, on Saare sõnul vaja teha poliitiline otsus. «See on poliitikute valiku küsimus, kas nad soovivad kiirendada olemasolevat arengukava või tehakse seal spetsiifilisi järeldusi, võib-olla ka praegu käimasolevast konfliktist,» hindas Saar.
Kaitseminister Laanet ütles aga, et Ukraina sõda võib hoopis Eestile anda suuna, kuhu kaitseraha kulutada. «Kindlasti peab käimasolev sõda näitama, millised võimearendused on esmatähtsad ja kuhu me peaksime esmajoones panustama. Kui meil on pilt selge, siis saame nii valitsuses kui ka parlamendis teha otsuseid, kuhu raha suunata. Siin ongi kaks poolt: esmast ja kiiret arendamist vajavate võimete kindlustamine. Teine pool on pikemaajaline,» ütles Laanet.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Heremi sõnul on alati rohkem raha vaja, ta rõhutas, et kaitsekulutustel pole kunagi lage. Küsimuse peale, kui palju Herem raha juurde tahaks ja mis lüngad vajavad parandamist, mainis Herem viimases riigikaitse arengukavas olevaid võimekusi, nagu tankitõrje, õhutõrje ja teise brigaadi soomustamine.
«Mina täna valmistun üheks aastaks. Annate lisaks praegusele 100 miljonit? Lühimaa õhutõrje. 300 miljonit annate? Lühimaa õhutõrje ja pikamaa võimekust rohkem ja laskemoona. 500 miljonit annate? Ma hakkan rääkima tõenäoliselt keskmaa õhutõrje kaasamisest kõigesse muusse. Miljardi annate? Ma soomustan ära võimalikult kiiresti teise brigaadi ja teeksin õhutõrjet kõvemaks,» rääkis Herem sellest, kuidas tema lisaraha kasutaks.
Ehk tõenäoliselt tähendaks kaitsekulutuste suurendamine riigikaitse arengukava kiiremat käiku. Samas tõdes Herem, et kaugema ulatusega ja võimsamaid relvi ei saa aastaga välja arendada.
Kohe aga lisaraha ei paista. Kaitseministeeriumi allikad kinnitasid Postimehele, et lisaeelarvet ei tule. Seega, võimalik lisasüst riigikaitsesse võetakse arutlusele alles sügisel, kui algavad 2023. aasta riigieelarve kõnelused.
Seni aga kaardistatakse õppetunde, mida Ukraina sõda meile pakub – millised on Venemaa nõrgemad kohad, millised tugevamad, et nende teadmiste baasilt oma prioriteete sättida.
Samas nenditakse, et kõige kriitilisem vajadus ehk laskemoon sai enne sõda jaanuaris juba triigitud ehk joonde aetud. Kuna nõudlus ja hinnad on praeguseks märgatavalt tõusnud, sai Eesti moona varase tegutsemise tõttu ka oluliselt soodsamalt kätte. «Relvalaod üle Euroopa on sisuliselt tühjad, isikukaitsevahendid Ida-Euroopas on näiteks täiesti nullis,» räägiti Postimehele.
Magnus-Valdemar Saar ütles, et käimasolev sõda võib tuua mõningasi ebamugavusi, kuid ei muretse turu muutumise pärast. See tähendab, et tehnika ei muutu järsult kättesaamatuks ja hinnad ei tõuse kahekordseks.
«Pigem võib mingite kaupade kättesaamine raskem olla, võib-olla ei saa seda täpselt, mida lootsime või vaja, et tuleb teha mingeid kompromisse,» rääkis Saar, kelle sõnul ongi tarneajad pikad, tavaliselt 18–24 kuud.
Saar nendib, et mõju turuhindadele võib tekkida siis, kui sõda Ukrainas venib pikaks ja riigid hakkavad oma kaitsekulutusi suurendama, nagu teatas hiljuti Saksamaa. «Kui neid tellimusi on tõesti väga palju, siis arvata võib, et see turg kujuneb ümber müüjakeskseks, täna on see väga ostjakeskne,» arvas Saar.
Riigihalduse minister Jaak Aab Keskerakonnast tõdes Postimehele, et arutelud käivad kogu aeg, aga käigu pealt mingit otsust ei maksa teha. Kas see on kindel, et lisaeelarvet ei tehta? «Ei oska öelda. Seda otsust pole veel tehtud,» vastas Aab.
Detsembris valminud riigikaitse arengukava rõhutas «traditsioonilise sisu» ehk sõjalise võime arendamise kõrval ka moodsate nähtustega kaasnevaid ning hübriidrünnakute ajastule omaseid võimalikke julgeolekuohte.
Toona heideti ette, et laiapindne riigikaitse on rahaliste katete poolest jäänud tagasihoidlikuks. Nüüdse erakorralise rahaeraldisega seda aspekti natuke leevendati.
Kõik arengukavas toodud sõjalised arendused on kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi kinnitusel midagi, mille kulude realistlikkuses on juba veendutud. Arvesse on võetud kõiki turuhindu, rahandusministeeriumi prognoositud inflatsiooni, natuke ka ehitushindade kasvu ja üldist tööturuloogikat, seda, kui kiiresti kasvavad keskmised palgad.
Juba oktoobris selgus, et Eesti saab laevatõrjeraketid, mis suudavad merele lasta kuni 300 kilomeetri kaugusele. Samuti muretseb Eesti meremiinid, millest esimesed saabuvad sel aastal. Mäletatavasti jõuti äsja ka valitsuse tasandil kokkuleppele mereväe ning PPA laevastike ühendamises.
Järgmisel aastal on aga plaanis alustada 30 kuni 300 kilomeetri kaugust distantsi katva mitmikraketilaskja süsteemi hangetega. «Loodetavasti õnnestub see meil teha koostöös Läti ja Leeduga. Ja kui õnnestub, siis kaasata Ameerika rahastust. Kui ei õnnestu, siis liigume edasi ise, et see võime võimalikult kiiresti kätte saada,» avaldas Salm lootust.
Oluliseks arenguks pidas Salm teise jalaväebrigaadi manöövervõime tõstmist esimese brigaadiga võrdväärsele tasemele. Kuni kahe pataljoni jagu tuleb juurde soomukeid. Kui esimese jalaväebrigaadi Kalevi ja Viru pataljonid on Pasi soomukite peal, siis sarnase võime võtab Eesti kasutusele ka teisel brigaadil.
Samuti suurendatakse maakaitse ja brigaadide tankitõrjevõimet ning hangitakse ühekordsed keskmaa tankitõrjerelvad kõigile jalaväeüksustele. Täiendatakse õhuseire- ja õhutõrjesüsteemi, hangitakse uut relvastust.
2025. aastaks suureneb ajateenijate arv 4000-ni ja 2030. aastaks tõstetakse tegevväelaste arvu 3975 inimeseni.
Renoveeritakse ka Ämari lennuväli ning arendatakse Kaitseliidu staabi- ja tagalakeskusi. Jätkatakse kaitseväe harjutusalade ja ladude ehitamist ning ulatuslikku valitsemisala taristu uuendamist. Lisaks rajatakse Tartusse Raadile nüüdisaegne sõja- ja katastroofimeditsiini keskus.
