TALLINN, 10. märts, BNS – Kolmapäevase seisuga on Ukrainast Eestisse pagenud pea 8000 inimest, kelle majutamiseks on riik sõlminud kokkulepped 44 majutusasutusega, kirjutab Postimees.
Sotsiaalkindlustusameti kriisistaabi juht Kaisa Üprus-Tali rääkis, et vaatamata kuulujuttudele, mis ka eelmise põgenikekriisi ajal levisid, ei saa sõjapõgenikud Eestisse saabudes erilise kohtlemise osaliseks, vaid neile pakutakse turvalist elukeskkonda. Kuigi põgenikud saavad alustuseks riigi poolt peavarju, toitu ja muud eluks vajalikku, siis edasine – töö otsimine jm – tuleb neil raha teenimiseks ise teha.
Alates eilsest saavad Eestisse pagenud Ukraina kodanikud taotleda ajutist kaitset, mis on aastane elamisluba ja annab võimaluse endale kodu leidmiseks, tervishoiuteenusteks, töötamiseks, toetusteks ja hüvitisteks, sotsiaalteenusteks, hariduseks, keeleõppeks ning kohanemisprogrammiks.
Veel sõlmitakse Üprus-Tali sõnul lepinguid erasektori majutusasutustega üle Eesti, et sõjapõgenikele lühiajaliselt peavarju pakkuda. 44 majutusasutust, kellega lepinguid sõlmitakse, Üprus-Tali nimetama ei soostunud.
Kuigi on kostnud ka nurinat selle üle, miks riik oma inimesi sama entusiasmiga ei aita, vastas kriisistaabi juht, et kontekst on täiesti erinev. «Ma tahaks loota, et kui meil kunagi sellist abi peaks vaja minema, siis koheldakse meid samamoodi. Ja ma tahaks öelda, et meil ei ole neid inimesi sadades tuhandetes, kes sellist abi vajavad.»
Viljandi linnavalitsuse avalike suhete ja turismiameti juhataja Krista Kull rääkis, et teisipäevase seisuga on neile eraisikutelt laekunud 13 majutuspakkumist. Inimesed ei ole tema sõnul seejuures seadnud prioriteediks tulu teenida. Tube, kortereid ja majaosi pakutakse sõjapõgenikele tasuta, vähemalt lühemaks perioodiks.
«Eluasemekulude ja üüri eest on võimalik tasu võtta. Kui isikud on võimelised ise maksma, siis läheb tavapärase üürisuhtena. Kui isikutel ei ole vahendeid, siis toimetulekutoetust on praegu võimalik vajadusel maksta üksnes tähtajalise elamisloaga Eestis viibivatele välismaalastele, kellele laieneb seejärel ka õigus saada ostetud toiduabi, mille jagamist korraldab sotsiaalministeerium,» ütles Kull.
Ta lisas, et muud võimalused toetamiseks Viljandil hetkel puuduvad, kuid igale olukorrale lähenetakse juhtumipõhiselt. «Viljandis on põhimõte, et mitte kedagi hätta ei jäeta. Ükski abipakkumine ei tohi takerduda bürokraatiamasinasse. Iga uus päev toob riigi poolt lisainfot, hoiame end kursis ja tegutseme kiiresti.»
Keila linnavalitsuse pressiesindaja Valdur Vacht teatas, et neile on teada antud seitsmest eraisiku pakutavast majutuskohast, millest kõik Keilas ei asu. Lisaks on vähemalt seitse perekonda majutanud enda juurde ka Ukrainast saabunud sugulasi.
«Rahvusvahelise kaitse ja elamisloaga inimestele saame Keila elanikuks registreerimisel taotleda toimetulekutoetust, mille abil on võimalik kompenseerida ka eluasemekulusid. Otseselt pole keegi eraisikutest seni sõjapõgenike majutamise eest raha küsinud,» märkis Vacht.
Sarnaselt teiste omavalitsustega ei ole eraisikud majutuskulude kompenseerimise asjus pöördunud Harku vallavalitsuse poole. Küll aga on abistajad palunud abi toiduga ja transpordiküsimustes. Harkus on Ukrainast tulnud sugulasi enda juurde majutanud kaheksa perekonda. Valla poolt on ette valmistatud kuni 60 sõjapõgeniku majutamiseks ruumid Meriküla spordi- ja õppekeskuses.
Nii mõnelgi omavalitsusel veel majutajatest ülevaadet ei ole. Näiteks Jõelähtme vallavalitsus teatas, et suulise info põhjal on küll mõned sõjapõgenikud Jõelähtmesse saabunud, kuid majutus neile on ise organiseeritud.
