TALLINN, 7. märts, BNS – Justiitsministeerium saatis arvamuse avaldamiseks väljatöötamiskavatsuse, mille järgi peab tulevikus inimene, kes soovib asuda tööle advokaadi, prokuröri, kohtuniku, kohtunikuabi, notari, kohtutäituri või pankrotihaldurina, sooritama juristieksami.
Justiitsministeeriumi teatel hakkab sama nõue kehtima inimeste kohtus esindamiseks.
„Kavandatavatel muudatustel on kaks eesmärki. Esiteks see, et õigusteaduse lõpetanute teadmiste ja oskuste tase oleks ühtlasem ning teiseks, et kohtumenetluses osalevate lepinguliste esindajate teadmised vastaksid teatud kvaliteedile,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.
„Juristide ja õigushariduse positsioon Eesti ühiskonnas on viimastel aastatel muutunud. Pädevate juristide puudumine on riiklik probleem, kuna ilma selleta kannatavad kõik õigusega seotud valdkonnad – seadusloome, süüteomenetlus, avalik haldus, õigusnõustamine, õigusemõistmine. Samuti on murekohaks see, et kohtutes esindavad inimesi mitteadvokaatidest juristid, kelle tegevuse kvaliteedi üle riigil sisuline kontroll puudub,“ selgitas justiitsminister.
Probleemi lahendamiseks on välja pakutud ühtse riikliku juristieksami sooritamine, millega hinnatakse üksnes reguleeritud õigusametisse pürgija võimet teha oma tööd Eestis kehtiva õigusteaduse magistrikraadi omaja tasemel. Eksami läbimine on edaspidi eelduseks ka sellele, et jurist võib olla inimese lepinguliseks esindajaks kohtus. Eksam keskendub kaasuste lahendamisele ja sellega hinnatakse juriidilise mõtlemise oskust mitte faktiteadmisi.
„Õigusharidus ja juristide ettevalmistus muutuvad seeläbi avatumaks, läbipaistvamaks ja paindlikumaks. Eksami sooritamisega tekib ülevaade, millise õppeasutuse lõpetajad sellega paremini või halvemini toime tulevad, s.t erinevate õppeasutuste antava õigushariduse kvaliteet muutub võrreldavamaks, mis on oluline nii erinevate koolide vahel valivale inimesele kui ka tööandjale. Seega saab juristieksamist ka mõõdupuu välismaa ülikoolist õigushariduse omandanud inimesele, kes soovib Eestis konkreetses õigusametis tööle asuda,“ rääkis Lauri.
Juristieksami positiivne sooritamine on eeldus selleks, et jurist saaks kandideerida reguleeritud õigusametisse ehk advokaadiks, kohtunikuks, kohtunikuabiks, notariks, prokuröriks, kohtutäituriks või pankrotihalduriks. Juristieksamil ebaõnnestumisel on võimalik eksam tasu eest uuesti sooritada.
Juba reguleeritud kutsealadel tegutsevad juristid oma tegevuse jätkamiseks juristieksamit sooritama ei pea. Reguleeritud õigusametite vaheline paindlik liikumine säilib, s.t edasisel liikumisel reguleeritud õigusametite vahel lähtutakse tegutsevate juristide puhul sellest, et juristieksam on juba sooritatud.
Eksamit korraldab riigikohus ja viib läbi eksamikomisjon.
Õigushariduse kvaliteediprobleemiga tegelemise ajendiks on ka 7. juunil 2021. aastal esitatud riigikohtu esimehe, õiguskantsleri, riigi peaprokuröri, Eesti advokatuuri esimehe, notarite koja esimehe, Eesti juristide liidu tegevpresidendi, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja esimehe ning Eesti akadeemilise õigusteaduse seltsi esimehe pöördumine seoses vajadusega tõsta õigushariduse ja õigusteenuse kvaliteeti.
