Tallinna Ülikoolile laekus tänavu 7858 sisseastumisavaldust, mis on tuhatkond avaldust rohkem kui eelmistel aastatel, teatas haridus-teadusasutus.
Ülikooli õppeprorektor Priit Reiska ütles, et suurem huvi hariduse omandamise vastu kaasnes ilmselt kriisiga, sest sama trendi oli märgata ka eelmise kriisi ajal. Reiska lisas, et näiteks Soome süstis kriisi ette nähes kõrgharidusse tänavu 124 lisamiljonit, et luua täiendavad 4800 õppekohta. Reiska sõnul võib Tallinna Ülikool tänavuse vastuvõtuga igati rahule jääda ja meeldivalt palju on sooviavaldusi õppekavadele, kus siiani on avalduste arvud olnud pigem tagasihoidlikud.
“Positiivsena hakkab silma õpetajakoolituse erialadele esitatud avalduste arvu tõus. Näiteks on magistriõppes eesti keele ja kirjanduse õpetaja erialale esitatud 47 avaldust, mis on absoluutne rekord,” märkis Reiska, kelle kinnitusel on pea kaks korda kasvanud soovijate arv gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja erialale. “Üldiselt on 18 erialale esitatud üle 50 protsendi rohkem avaldusi kui eelmisel aastal.”
Tulevastel tudengitel on suur huvi sessioonõppe vastu ning seda nii bakalaureuse- kui ka magistriastmes. Sessioonõpe pakub võimalust õppida töö ja muude kohustuste kõrvalt. Arvestades, et ligi 80 protsenti Tallinna Ülikooli üliõpilastest töötab õppimisega samaaegselt, siis on Reiska kinnitusel sessioonõppes pakutavaid õppekavasid üha enam, magistriastmel enamik õppekavadest.
“Tegemist on ülikooli teadliku valikuga, et pakkuda õppeks paindlikumaid võimalusi ja seeläbi toetada elukestvat õpet,” selgitas õppeprorektor.
Bakalaureuseõppe ja rakenduskõrghariduse erialadele laekus 6114, magistriõppe erialadele 1688 ja doktoriõppesse 56 avaldust. Välistudengite vastuvõtt kestab augusti lõpuni, praeguseks on välismaalt laekunud üle 1300 avalduse.
Kõige enam on kõrghariduse esimeses astmes sisseastumisavaldusi psühholoogia päevaõppesse (630 avaldust), järgnevad alushariduse pedagoog sessioonõppena (328 avaldust) ning haldus- ja ärikorraldus sessioonõppena (317 avaldust). Magistriõppes laekus enim sooviavaldusi järgnevatele erialadele: organisatsioonikäitumine (152 avaldust), sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse (147 avaldust) ning hariduse juhtimine (87 avaldust). Kõik nimetatud erialad on sessioonõppes.
Suurim konkurss on traditsiooniliselt bakalaureuseõppe erialadele, mis on ka eelnevatel aastatel olnud menukad. Kõrgeim konkurss on psühholoogia päevaõppesse (15,75 avaldust õppekohale), mis on riigi kõrgeim. Järgnevad haldus- ja ärikorraldus sessioonõppena (konkurss 12,68), kehakultuur sessioonõppena (11,8 avaldust kohale), reklaam ja suhtekorraldus päevaõppena, reklaami suund (konkurss 11,27 ühele kohale) ja eripedagoogika sessioonõppena (9,96 avaldust kohale).
Vastuvõtuperioodil sai Tallinna Ülikooli kandideerida 45 bakalaureuse- ja 57 magistriõppe erialale. Nendest 81 on eesti- ja 21 ingliskeelsed, lisaks 14 doktoriõppekava.
Tallinna Ülikooli vastuvõtueksamid toimuvad 3. juulist 15. juulini. Ülikool võtab vastu lävendi ületanud kandidaadid paremusjärjestuse alusel. Bakalaureuseõppesse vastuvõetute nimekirjad avalikustatakse 17. juulil ning magistri- ja doktoriõppe omad jooksvalt pärast eksameid. Tallinna Ülikool võtab järgmiseks õppeaastaks vastu umbes 2500 uut üliõpilast.
Õppima asumise soovist tuleb teada anda kolme päeva jooksul pärast vastuvõtmise teate saamist. Vastuvõtueksamite toimumise kohta leiab info ülikooli kodulehelt.
