Tondi raudteeülesõidu asemele rajatakse läbi raudteetammi kulgev tunnel koos mõlemal pool sõiduteed olevate ratta- ja jalakäijate teedega, kirjutab Postimees.
Projekteerimistööd peaksid lõppema juunis ja suvel viiakse läbi ehitushange. “Tõenäoliselt alustame ehitusega sügisel ja tööd kestavad ilmselt umbes poolteist aastat. Aga tuleb arvestada, et materjalide tarnimisega võib viivitusi tekkida,” ütles abilinnapea Vladimir Svet.
Äsja tutvustati tunneliehituse plaane ka kohalikele elanikele ning üks põhiküsimusi oli: millal ja kui kaua on raudteeülesõit liiklusele suletud. Svet lubas, et kui ehitaja on leitud, siis korraldatakse koos temaga veel üks infokoosolek ja tutvustatakse muu hulgas ehitustööde ajagraafikut. Ehitus kestab Sveti sõnul kindlasti üle aasta, aga töid ei tehta igal pool korraga.
Projekteerija sõnul viiakse sõidutee raudtee alt läbi ja mõlemale poole sõiduteed on ette nähtud eraldi ratta- ja kõnniteed. Kõnnitee ja rattatee eristuvad üksteisest vaid teekatte poolest: kõnniteel on kivisillutis ja rattateel asfalt, mingeid maapinnast kõrgemale ulatuvaid eraldusvahendeid ei kasutata.
“Projekti raames rekonstrueeritakse Kotka tänav alates Tondi ristest kuni Tedre tänavani. See lahendus on niisugune, et kui tulevikus sealt edasi Kristiine keskuse poole liigutakse, on võimalik töid jätkata nii, et pole vaja Kotka ja Tedre tänava ristmikku ümber tegema hakata,” rääkis projekteerimistöid tegeva Roaplan OÜ esindaja Edgar Berman. Kokku rekonstrueeritakse Tondi tänava 320 meetri pikkune lõik (Lõokese ja Alevi tänava vahel) ja Kotka tänava 470-meetrine lõik (Tedre ja Tondi tänava vahel).
Ta lisas, et projekteerija jaoks on tegemist tehniliselt keerulise kohaga, kus lahendused on lõpuks taandunud sentimeetrite tagaotsimisele, et oleks võimalik tagada normikohased kalded ja muu vajalik.
“Me toome Tondi ja Kotka tänava T-kujulise ristmiku põhja poole. Tegime seda sellepärast, et tagada viadukti all pöörderajad ja vältida konfliktikohti – et näiteks parempööret sooritav sõiduk ei hakkaks takistama teises suunas liikuvaid sõidukeid. Ühtlasi parandasime ristumisnurka, et nähtavus oleks parem,” selgitas projekteerija.
Projekt näeb ette ka tööd trammiteel, aga see jääb endisse asukohta, muudetakse vaid tee kõrgust. “Sellest kohast, kus raudtee ja sõidutee ristuvad, läheme praegusest seitse meetrit allapoole. Raudtee jääb senisele kõrgusele, kõik muu liigub allapoole. Aga see ei tähenda maa alla minekut,” kinnitas Berman. Tunnel tuleb projekti kohaselt ikkagi selline, et mõjuks kasutajale õhuküllaselt ja avatult.
Kindlasti muudab tunneli ehitus mugavamaks ka jalakäijate liikumise. Praegu on nii, et trammi pealt tulija pääseb üle Tondi tänava ainult tagasi Alevi tänava nurgale minnes. Projekt näeb ette, et raudteest linna poole tekib uus ülekäigurada, mis on ühel joonel Lilleküla staadioni poole viiva raudteega paralleelse jalakäijate teega. Projekteerija sõnul on ka ristmikul endal kõik jalakäijate liikumissuunad lahendatud nii, et asi muutub praegusest kindlasti tunduvalt jalakäijasõbralikumaks.
Praegu on Tondi-Kotka ristmikul päevasel ajal vasakpööre lubatud ainult ühissõidukitele. “Märk küll keelab vasakpöörde, aga seda tehakse nagunii. Uus lahendus hakkab ka vasakpööret võimaldama,” ütles Berman.
Kristiine linnaosavanem Jaanus Riibe rõhutas, et tunneliehituse käigus istutatakse piirkonda juurde vähemalt 60 puud ning mitmesugust haljastust lisandub üle tuhande ruutmeetri.
“Uued puud ja väga palju põõsaid – haljastuse olukord muutub siin kindlasti tunduvalt paremaks. Siin kohtuvad rong ja auto ja tuli leida ka koht jalakäijale. Siia on kavandatud mõned istumiskohad ja juurde on tulnud jalgrattaparklad mõlemale poole raudteed,” lisas Lootusprojekt OÜ maastikuarhitekt Hanna Veske.
Jalgratturitel tekkis küsimus kahe tänava nurgal oleva parkla vajaduse kohta. Praegu on see lihtsalt üks mullane ala, kuhu suvaliselt autosid pargitakse. Projekt näeb ette, et tulevikus jääb parkla jalgrattatee ja raudtee vahele. Tunti huvi, kas rattatee ei võiks kulgeda raudtee äärest, et jalgratturite tee ei ristuks parklasse sisse ja sealt välja sõitvate autodega. Selle takistuseks on projekteerija sõnul eelkõige nõue kavandada raudtee äärde kõrghaljastus.
Riibe ütles, et parkimiskohtade arv võib sel kohal küll väheneda, kuid parklat kui sellist on seal kindlasti vaja, sest juba praegu on Kotka tänava üks äär parkivaid autosid täis. “Ja kindlasti on võimalik jätta oma auto parklasse ja kasutada edasi liikumiseks rongi või trammi. Selle tõttu on mõistlik sinna parkimiskohad alles jätta,” kõneles Riibe.
