55 protsenti Eesti täisealistest saavad oma vanematelt mingisugust rahalist abi, samas kui enda vanemaid toetab vaid 25 protsenti täisealiseid.
Baltikumis abistavad just eestlased üksteist peresiseselt kõige vähem. Aktiivseimalt annavad oma lastele mitmesugust rahalist toetust Leedu vanemad. Kui Leedu täisealistest viiendik vastas, et ei ole saanud oma vanematelt mingit rahalist toetust, siis Lätis oli see protsent 44 ja Eestis 45. Igapäevase elamiskulude katmisel on vanemate käest abi saamas 26 protsenti eestlastest, 30 protsenti leedukatest ja 32 protsenti lätlastest.
„Uuringust tuli küll välja, et Eesti inimesed saavad oma vanematelt naabritega võrreldes kõige vähem toetust, aga see ei tähenda kohe, et tegemist on hoolimatusega. Eestis on lihtsalt paljude noorte täisealiste rahaline olukord nii hea, et nad ei vajagi vanemate lisaabi,“ selgitas Citadele panga Eesti filiaali juht Hans Pajoma. „Seda näitab ka panga statistika inimeste hoiuste suuruse osas.“
Muus osas abistavad vanemad oma lapsi näiteks õpingute toetamisega, eluaseme ostmisel, auto muretsemisel või lihtsalt panustanud oma järglaste tulevikku investeerimisega näiteks kogumis- või investeerimiskontode näol.
Eestis avaldas 18 protsenti elanikest, et on saanud vanematelt toetust õppekulude katteks, 16 protsenti sai toetust eluaseme ja 11 protsenti auto soetamiseks. Küsitletutest 10 protsenti märkis, et nende vanemad on aidanud luua reservi oma tulevikuplaanide realiseerimiseks.
Vanematelt abi saamise kõrval pakuvad ka lapsed omakorda vanematele nii rahalist kui ka muud tuge. Oma vanemaid toetab aeg-ajalt rahaliselt 18 protsenti Eesti elanikest, igakuiselt 3 protsenti. Lisaks võtab 6 protsenti lastest regulaarselt enda kanda erinevaid vanemate kulutusi. Eestlastest 42 protsenti märkis, et abistavad oma vanemaid muul moel, kuid mitte otseselt rahaliselt ning 30 protsenti Eesti inimestest ei abista oma vanemaid kuidagi.
Balti riikides toetavad oma vanemaid rahaliselt kõige aktiivsemalt Leedu elanikud ehk 44 protsenti, Lätis on see suhtarv 32.
„Näeme, et lapsevanemate ja laste vahel on hoolt ja tuge nii rahaliselt kui oma aja ja tööjõuga aidates. Kuigi igas riigis on harjumused erinevad, pakuvad vanemad ja lapsed teineteisele vastastikku abi. Vanemad aitavad nooremat põlvkonda nii igapäevaselt kui rahaliselt suurte eluliste otsuste tegemisel – hariduse ja eluaseme omandamisel,“ märkis Pajoma.
Ta lisas, et lapsed seevastu pakuvad vanematele rohkem muud tuge, sageli on need piletid kontserdile või teatrisse, ühine reis või remont vanemate eluruumis kingitusena. Ka enamik alla 24-aastaseid noori, kes pole veel rahaliselt nii iseseisvad, nentis, et toetavad oma vanemaid muul moel.
„Kuna nii mõnigi küsitletutest aga märkis, et aitab oma vanemaid rahaliselt lausa igal kuul, siis see viitab juba sellele, et inimesed pole oma vanaduspõlveks piisavalt säästnud,“ kommenteeris Pajoma.
Küsitlus viidi läbi aprillis koostöös uuringuagentuuriga Norstat, küsitledes 3000 Baltikumi elanikku.
