Euroopa ministrid kohtusid kolmapäeval Hispaanias eesmärgiga kaitsta oma kosmosetööstuse tippkohta USA, Hiina ja aina edukamate firmade nagu SpaceX eest.
Ministrid 22 Euroopa kosmoseagentuuri ESA liikmesriigist kogunesid Sevillasse, et arutada 14,3 miljardi euro suurust rahastamispalvet. Summa on umbes neli miljardit suurem kui eelmine kolme-aastane eelarve.
Euroopa Liit on juba nõustunud andma agentuurile 16 miljardit eurot ning nüüd seisab ees tähtis küsimus: millele raha kulutada?
“On soov teha rohkemat, luua auahnem teadusprogramm ja arendada meie taristu selliselt, et see käib auahnusega ühte jalga,” ütles ESA pressiesindaja Philippe Willekens AFP-le eelmisel nädalal.
Kiirelt muutuvas keskkonnas peab Euroopa olema tähelepanelik, kui ta tahab püsida tipus nendes sektorites, kus ta seal juba on, ning vallutada uusi turge, lisas Willekens.
Viimastel aastatel on Euroopa näidanud end kosmoses tugevast küljest. Muu hulgas suutis ta tootma hakata raskeveosteks mõeldud raketti Ariane 6 ja sai tööle GPS-süsteemi Galileo.
Kuid see positsioon on nüüd ohus, arvab Pariisist tegutsev mõttekoda Institut Montaigne. Ohu taga on suurenev konkurents USA-lt ja Hiinalt, mis on pannud oma kosmosetööstuse tsiviil- ja sõjalisse harusse tohutult raha.
“Euroopal pole ameeriklaste ja hiinlaste strukturaalseid eeliseid, sest tal pole ühte jagatud eesmärki,” ütles Isabelle Sourbes-Verger Prantsuse riiklikust teadusuuringute keskusest CNRS.
“Euroopal on sama probleem mis alati – mis õigustab kosmosele rohkem kulutamist?
Euroopa peab sellele küsimusele vastuse leidma ajal, mil esile kerkivad tööstust raputavad uued mängijad nagu SpaceX ja teised, peamiselt Ameerika päritolu firmad.
Selle “uue kosmose” esiletõusu raames on firmad nagu SpaceX välja arendanud taaskasutatavad raketid, mis suudavad kosmosesse toimetada väiksemaid, kuid aina võimsamaid satelliite. Paljude nende satelliitide eesmärk on õmmelda kokku “ühendatud maailma” igapäevaelulised osad.
Mõned eksperdid pelgavad, et Euroopa lihtsalt pole piisavalt konkurentsivõimeline nendesse uutesse turgudesse sisse murdmiseks, rääkimata juba saavutatud edust kinnihoidmisest.
Eriti tekitab muret Ariane 6. Prantsuse riiklikud audiitorid ütlesid hiljuti raketi ärimudeli kohta, et selles on “mõningaid riske”, sest SpaceX on niivõrd kõva konkurent. Näiteks võttis firma 2017. aastal Arianespace’ilt ära juhtkoha raketilendude kommertsturul.
SpaceX sundis teisi osalisi ka kulusid järsult kärpima, sest suutis luua taaskasutatava raketi. Algselt pidasid eurooplased sellist raketti võimatuks.
Veelgi hullem, Euroopa “on praeguses etapis välja arendanud vaid ehituskivid, mis lubab tal aja möödudes saada” endalegi see taaskasutatav tehnoloogia, ütlesid audiitorid.
Arianespace’i juht Stephane Israel rõhutab, et Ariane 6 on pelgalt algus ning raketiprogramm avab uuenduste tsükli, mida tuleb kiirendada.
Pikas perspektiivis ei saa järgmisel aastal esmalennu tegev Ariane 6 olla konkurentsivõimeline, kui lende on vähe. Lendude arv aga sõltub “arvukatest institutsionaalsetest tellimustest”, lisas Israel.
Ta rõhutas, et SpaceX-i eelseisvast tööst 80 protsenti on tellinud USA riigiametid.
Israel tõi sellel taustal välja hiljutised toetavad avaldused Prantsuse presidendilt Emmanuel Macronilt ja Saksa kantslerilt Angela Merkelilt, kelle arvates peaksid eurooplased tellima oma kosmoselennud Euroopast.
Sourbes-Verger Prantsuse CNRS-ist aga hoiatas, et kosmos pole nagu teised kommertstööstused. “Kanderaketiga raha tegemine on ambitsioonikas,” ütles ta.
Seepärast peaks Euroopa tema hinnangul keskenduma originaalsetele projektidele ja arendama oma tugevai külgi, näiteks teaduslikke kosmoseprojekte.
