Myanmari kodanikud lähevad pühapäeval hääletama, et säilitada habrast demokraatiat, mida nad aitasid vaid viie aasta eest luua.
Riigis on 37 miljonit registreeritud valijat, kuid osalus kujuneb koroonaviiruse hoogustunud leviku tõttu ilmselt loodetust kasinamaks.
Aastat 2015 iseloomustas entusiasm, mis lähtus lootusest teha lõpp enam kui viis kümnendit väldanud sõjaväelise juhtimisele.
Nobeli rahupreemia laureaadi Aung San Suu Kyi Rahvuslik Demokraatialiiga võitis siis valimised ülekaalukalt ning aastaid vägivallatut võitlust hunta vastu juhtinud naisest sai riigi liider.
Tänavu oodatakse taas tema erakonna ülekaalukat edu, kuid nii mõnedki kriitikud leiavad, et tema administratsioon ei ole suutnud järgida demokraatlikke põhimõtteid.
Tõelise reformi lootused on alati olnud ebakindlad, sest sõjaväe juhtimisel koostatud 2008. aasta põhiseadus tagab neile parlamendis piisaval kohti, et suuri muutusi tõkestada. Sõjaväe kontrolli all on ka võtmetähtsusega ministrid.
Kriitikute sõnul tegelevad Suu Kyi ja tema partei eelkõige enda võimu kindlustamise, mitte ulatusliku demokraatia taotlemisega.
“Seekord ei too Aung San Suu Kyi ega tema erakond Myanmai demokraatiat. Selle asemel püütakse juurutada ainupartei demokraatia süsteemi,” lausus Yangonis asuva mõttekoja Tampadipa Instituudi juht Khin Zaw Win.
Teiste erakondade nõrgestamine on toonud kaasa selle, et kampaania ajal on olnud napilt tõelist poliitilist debatti, lisas ta.
Ka hääletusprotsess ise on küsitav, sest riigi valimiskomisjoni on süüdistatud järeleandmises Suu Kyi valitsusparteile, tühistades hääletamise mõnes piirkonnas, kus valitsuse suhtes kriitilised erakonnad võisid kindlalt kohti saada.
Valimiskomisjon on süüdistusi tõrjunud, tuues hääletuse tühistamise põhjuseks neis piirkonnis relvastatud etnilise konflikti.
Komisjoni otsus oli üks paljudest asjaoludest, mida kritiseeris läinud nädalal ÜRO inimõiguste eriraportöör Myanmaris Thomas Andrews.
Tema sõnul ei saa budistliku enamuse Myanmaris korraldada vabu ja õiglaseid valimisi, kuni hääletusõigusest jäetakse ilma rassilisel, etnilisel või usulisel põhjendusel, nagu see on rohingjade puhul.
