Aasta pärast ühiskonnas suuremat võrdsust nõudva protestiliikumise teket läheb Tšiili pühapäeval valimiskastide juurde, et hääletada diktatuuriaegse põhiseaduse muutmise üle.
Referendumil oodatakse suurt aktiivsust, sest põhiseaduse muutmine on olnud 2019. aasta 18. oktoobril alguse saanud protestide üks peamisi nõudmisi.
Pealinn Santiago on täis otsustama kehutavaid plakateid, rahvale müüakse suveniiridena kehtivat põhiseadust, mis kriitikute sõnul soosib rikkaid.
Protestiaktsioonid puhkesid Tšiilis aasta eest metroopileti hindade tõusu üle ja kasvasid hiljem meeleavalduseks ebavõrdsuse ja valitsuse vastu.
Kõrghetk saabus eelmise aasta 25. oktoobril ja rahvamasside survel nõustus president Sebastián Piñera nädal hiljem algatama uue põhiseaduse koostamise protsessi.
Kehtiv Tšiili põhiseadus pärineb diktaator Augusto Pinocheti valitsusajast aastatel 1973-1990.
Nüüd tuleb tšiillastel vastata kahele referendumiküsimusele: kas sa pooldad uut põhiseadust või ei, ja kui jah, siis missugune organ peaks selle koostama, kas seadusandjatest ja tavakodanikest koosnev assamblee või ainult kodanikest koosnev 155-liikmeline kogu.
Arvamusküsitluste põhjal toetab üle 70 protsendi tšiillastest uut põhiseadust, selle vastu hääletaks vaid 17 protsenti.
Umbes sama suur on toetus kodanikekogule, mis tuleks valida 2021. aasta aprillis.
Kui uus põhiseadus valmis saab, pannakse see 2022. aastal rahvahääletusele.
“Selle põhiseadusprotsessi esmane eesmärk on jätta selja taha Pinocheti diktatuuri vari, et kirjutada uus põhiseadus jõukasutuse tingimustes koostamise põhipatuta,” ütles Santiago ülikooli politoloog Marcelo Mella.
Teine eesmärk on “lahendada poliitiliste ja rahumeelsete vahenditega struktuurseks muutunud probleemid nagu ebavõrdsus ja sotsiaalne tõrjutus, mis trivialiseerivad Tšiili ühiskonna toimimist”, lisas ta.
Uue põhiseaduse vastased, seal hulgas konservatiivsed parlamendiliikmed hoiatavad, et põhiseadusprotsess võib õõnestada olemasoleva konstitutsiooni alusel saavutatud majandusstabilsust ja peletada eemale välisinvesteeringud.
Nende hirmule annab toitu protestidega kaasnenud vägivald.
Valimisjaoskonnad avatakse hääletuseks kell 8 hommikul ja suletakse kell 8 õhtul, kaks tundi tavalisest hiljem, et vältida ülerahvastatust, sest koroonapandeemia on ohuks ka Tšiilis.
Koroonajuhtude koguarv ületas laupäeval 500 000 piiri ja viiruse tõttu on surnud ligi 14 000 inimest.
Koroonahirm võib kahandada referendumil osalejate arvu, sest hääletamine on Tsiilis vabatahtlik.
