Valitsus kinnitas neljapäevasel kabinetinõupidamisel 14 miljoni euro suuruse eriabi Ida-Virumaale, et parandada kohalike ettevõtete konkurentsivõimet ning aidata kaasa töökohtade säilimisele.
“Põlevkivisektor on Ida-Virumaa suurim tööandja ning nendest sõltub tuhandete perekondade toimetulek. Kuna haiguspuhangu tõttu on langenud nii elektritarbimine kui naftatoodete üleilmne nõudlus, on valitsuse poolne tugi olukorra normaliseerumiseni oluline,“ ütles peaminister Jüri Ratas pressiteates.
Ta lisas, et sektor peab samal ajal ka ise kohanduma ja ellu viima arendusi, mis panustavad puhtamasse energiatootmisse.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et sektori abistamiseks on välja töötatud abinõude pakett.
“Nende hulgas on tuha ladestamise keskkonnatasu alandamine ning karjääridest ja kaevandustest väljapumbatava vee erikasutustasu ajutine kompenseerimine. Ajutiselt lubataks ka erimärgistusega kütuse kasutamist põlevkivi karjääritehnikale ja seadmetele,” ütles Aas.
Pärast uuringuid arvati põlevkivituhk sellest aastast ohtlike jäätmete nimekirjast välja. Muudatusega langetataks põlevkivituha tasumäär samale tasemele põlevkivi aheraine tasumääraga. Aasta teises pooles on keskkonnaministeeriumil kavas välja tulla laiaulatuslikuma põlevkivivaldkonna jäätmete saastetasude süsteemi muudatusettepanekutega.
Aas rõhutas, et ettevõtetel on vajadusel võimalik pöörduda ka Kredexi poole laenu või laenukäenduse saamiseks.
Põlevkiviõli tootjate eelmise aasta eksporditulu ulatus valitsuse teatel 390 miljoni euroni. Sektoris töötab ligikaudu 7600 inimest ning lisaks on sellega seotud veel tuhanded piirkonna inimesed.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium, keskkonnaministeerium ning justiitsministeerium hakkavad ette valmistama abipaketi konkreetseid muudatusettepanekuid ja esitavad need valitsuse istungile.
