Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna nõuniku Kaire Märtini sõnul on Läänemere avaosa räime biomass languses, mistõttu tuleb järgmisel aastal kvooti vähendada 36 protsendi võrra.
Teisipäeval lõppesid kahepäevased Läänemere riikide kalandusläbirääkimised (BALTFISH), mida eesistujana juhtis Eesti. Keskkonnaministeeriumi teatel olid fookuses järgmise aasta kvoodid ning pringlite kaitsmine Läänemeres.
“Eesti huvitub läbirääkimistes ennekõike pelaagilistest liikidest,” nentis Märtin pressiteates, lisades, et kilu kvooti on järgmisel aastal võimalik tõsta kuni 6 protsenti ning kuigi mere avaosa räimekvooti langetatakse, siis Liivi lahe räimekvoot tõuseb 15 protsenti.
Ka Läänemere avaosa lõhekvoot võib pisut tõusta, Soome lahe oma aga langeda. Avaosa kvoot tõuseb, kuna Läänemere lõunaosas on suudetud panna piir ebaseaduslikule lõhepüügile. Soome lahe kvoodi languse tingib aga kala tagasiheite kasv, mis arvestatakse kvoodist maha.
Kõige keerulisem on ministeeriumi teatel Läänemeres tursal ja lääneosa räimel, kelle arvukus on madalseisus. Läänemere keskkond ei sobi enam tursapopulatsioonidele, seda nii soolsuse kui reostuse tõttu.
Pringli populatsioon Läänemeres on aga äärmiselt ohustatud, neid on järgi jäänud alla 500. Seetõttu on rahvusvahelised mereteadlased välja tulnud soovitustega tolle liigi kaitseks.
Muu hulgas on välja pakutud nende põhielupaikades võrgupüügikeelu alad, kuna pringel jääb võrku ja hukkub. Lisaks on ettepanek üle kogu Läänemere võrgud varustada elektrooniliste peletitega, seda ka aladel, kus pringlit esineb pigem vähe, sealhulgas ka Eesti veed.
“Meie hinnangul on väga ebaproportsionaalne panna igaks juhuks peletid ka paikadesse, kuhu pringel satub äärmiselt harva,” ütles Märtin. Eesti eesmärk eesistujana on ministeeriumi vaates tulla välja soovitusega, mis siiski keskendub vaid peamistele pringli elupaikadele.
BALTFISH on regionaalne kalandusjuhtide organisatsioon, kuhu kuuluvad Läänemere riikide esindajad ning huvigrupid. Seal räägitakse läbi regionaalsel tasandil olulised kalandusküsimused. Eesti on BALTFISH-i eesistuja tänavu 1. juulist kuni järgmise aasta juulini.
Järgmine kohtumine on planeeritud oktoobrisse ehk vahetult enne Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu.
