MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel viidi suvel Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus läbi valijaskonna maailmavaatelisi positsioone kaardistav väärtushinnangute enam kui 100 küsimusest koosnev uuring, mis käsitles muude teemade seas ka suhtumist immigratsiooni.
Tulemuste põhjal toetatakse Soomes kõige vähem seda, et immigrandid säilitaks oma kombed ja traditsioonid ning arvatakse kõige enam, et immigratsioon suurendab kuritegevust.
Multikultuurilisuse teemal paluti vastajatel öelda, kas nende arvates on ühiskonnale parem, kui sisserändajad säilitavad oma eripärased kombed ja traditsioonid. Soomes oli sellega nõus 25 protsenti, Eestis 34 protsenti, Lätis 36 protsenti ja Leedus 51 protsenti. Immigratsiooni ja kuritegevuse kohta paluti inimestel öelda, mil määral nad nõustuvad väitega, et immigrandid suurendavad nende riigis kuritegevust. Soomes nõustus sellega 52 protsenti, Eestis 37 protsenti, Lätis 34 protsenti ja Leedus 25 protsenti.
Uus-sisserändega kõige enam kokku puutunud Soomes toetatakse seega enim immigrantide sulandumist ning Leedus on enim neid, kes peavad ühiskonnale paremaks lahenduseks multikultuurilisust. Samuti arvatakse Soomes kõige enam ning Leedus kõige vähem, et immigrandid suurendavad kuritegevust.
Lisaks küsiti veel, mis määral peaks immigratsioon olema lubatud samast ja erinevast kultuuriruumist. Valdav enamus inimesi kõigis neljas riigis arvab, et samast kultuuriruumist võiks lubata paljudel või piiratud arvul inimestel oma riiki elama tulla: Soomes 65 protsenti, Eestis 70 protsenti, Lätis 63 protsenti ja Leedus 67 protsenti.
Märgatavalt väiksem on vastajate osakaal igas riigis, kes arvavad sama ka immigrantide kohta erinevast kultuuriruumist – erinevast kultuuriruumist lubaks paljudel või piiratud arvul oma riiki elama tulla Soomes 48 protsenti, Eestis 44 protsenti, Lätis 44 protsenti, Leedus 53 protsenti. Kuigi erinevused ei ole väga suured, siis paistavad oma hoiakuga silma Leedu kodanikud, kellest üle poole lubaks erinevast kultuuriruumist paljudel või piiratud arvul inimestel oma riiki elama tulla.
Uuringufirma Norstat viis küsitlused läbi Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus juunist augustini veebikeskkonnas ning igas riigis vastas nendele 1000 18-aastast ja vanemat kodanikku.
Tulemuste põhjal toetatakse Soomes kõige vähem seda, et immigrandid säilitaks oma kombed ja traditsioonid ning arvatakse kõige enam, et immigratsioon suurendab kuritegevust.
Multikultuurilisuse teemal paluti vastajatel öelda, kas nende arvates on ühiskonnale parem, kui sisserändajad säilitavad oma eripärased kombed ja traditsioonid. Soomes oli sellega nõus 25 protsenti, Eestis 34 protsenti, Lätis 36 protsenti ja Leedus 51 protsenti. Immigratsiooni ja kuritegevuse kohta paluti inimestel öelda, mil määral nad nõustuvad väitega, et immigrandid suurendavad nende riigis kuritegevust. Soomes nõustus sellega 52 protsenti, Eestis 37 protsenti, Lätis 34 protsenti ja Leedus 25 protsenti.
Uus-sisserändega kõige enam kokku puutunud Soomes toetatakse seega enim immigrantide sulandumist ning Leedus on enim neid, kes peavad ühiskonnale paremaks lahenduseks multikultuurilisust. Samuti arvatakse Soomes kõige enam ning Leedus kõige vähem, et immigrandid suurendavad kuritegevust.
Lisaks küsiti veel, mis määral peaks immigratsioon olema lubatud samast ja erinevast kultuuriruumist. Valdav enamus inimesi kõigis neljas riigis arvab, et samast kultuuriruumist võiks lubata paljudel või piiratud arvul inimestel oma riiki elama tulla: Soomes 65 protsenti, Eestis 70 protsenti, Lätis 63 protsenti ja Leedus 67 protsenti.
Märgatavalt väiksem on vastajate osakaal igas riigis, kes arvavad sama ka immigrantide kohta erinevast kultuuriruumist – erinevast kultuuriruumist lubaks paljudel või piiratud arvul oma riiki elama tulla Soomes 48 protsenti, Eestis 44 protsenti, Lätis 44 protsenti, Leedus 53 protsenti. Kuigi erinevused ei ole väga suured, siis paistavad oma hoiakuga silma Leedu kodanikud, kellest üle poole lubaks erinevast kultuuriruumist paljudel või piiratud arvul inimestel oma riiki elama tulla.
Uuringufirma Norstat viis küsitlused läbi Soomes, Eestis, Lätis ja Leedus juunist augustini veebikeskkonnas ning igas riigis vastas nendele 1000 18-aastast ja vanemat kodanikku.
