Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA teatel liigub 3. oktoobril meie planeedi juures asteroid FT3, mille lõhkejõud võrdub 2700 megatonni TNT ehk trotüüliga.
Ajavahemikul 2019 kuni 2116 jõuab meie plaaneedile väga lähedale 340 meetri laiune asteroid FT3, seda tervelt 165 korral, teatab ibtimes.co.in.
Asteroid on maale väga lähedal selle aasta 3 oktoobril ja ka 2. oktoobril 2024 ning 3. oktoobril 2025.
Tehtud uuringud ei näita, et asteroid võiks lähiajal meie planeediga kokku põrgata, kuid ei välistata, et see ei võiks aset leida tulevikus. Kokkupõrke tagajärjel lakkavad töötamast kommunikatsioonisüsteemid, hävineb loodus ning hukkub sadu tuhandeid inimesi.
Teadlaste sõnul kaalub FT3 umbes 55 000 000 000 kilgrammi ning Maaga kokku põrgates oleks ta liikumiskiirus 72 000 kilomeetrit tunnis. Selle asteroidi lõhkejõud võrdub 2700 megatonni TNTga.
Võrdluseks: USA poolt Teise maailmasõja lõpul Jaapanile Hiroshimale visatud tuumapommi hävitusjõud võrdus 18 000 tonni TNTga.
«Praegustel andmetel liigub see ohtlik asteroid Maa lähedal,kuid kokkupõrkeoht on väike. Jälgime kõiki Maa lähedasi asteroide, et ennetada katastroofe. Kui märkame asteroidi liikumises muutusi, anname sellest võimudele teada. Arvutisimulatsioonide abiga teame kuidas asteroidid liiguvad ja millal nad võivad otseseks ohuks saada. Välistada ei saa midagi,» sõnasid NASA esindajad.
Maa-lähedastel asteroididel on orbiidi pikem pooltelg suurem kui Maal
Mõningatel Apollo-tüüpi asteroididel on ekstsentrilised orbiidid, mis lõikuvad Maa orbiidiga, mistõttu nad on meie planeedile potentsiaalseks ohuks.
Juuli alguse seisuga on tõenäosus, et asteroid FT3 põrkab Maaga kokku, 1: 11 000 000.
Paar kuud tagasi hoiatasid NASA teadlased asteroid Bennu eest, kuna arvutused näitasid, et see asetroid võib meie planeeti ohustada 2135.
kokkupõrge umbes 79 miljardit kilogrammi kaaluv bennuga Toob kaasa suure katasroofi
Hetkel otsivad teadlased ja astronoomid efektiivseid viise, kuidas ohtlike asteroidide trajektoori muuta nii, et need meie planeeti ei ohustaks.
Asteroidid ja jäised komeedid on meie päikesesüsteemi algusaja jäänused, mille vanus on umbes 4,6 miljardit aastat.
