Tänavuse Nobeli füüsikapreemia said Roger Penrose Suurbritanniast, Reinhard Genzel Saksamaalt ja Andrea Ghez USA-st mustade aukude uurimise eest, teatas auhinnakomisjon.
Pool auhinnast läheb Penrose’ile, kes näitas, et üldrelatiivsusteooria ennustab mustade aukude tekkimist.
Teise poole saavad Genzel ja Ghez. Nemad avastasid, et meie galaktika keskmes on nähtamatu, kuid ülimassiivne objekt, mis juhib tähtede liikumist.
Andrea Ghez on neljas Nobeli füüsikapreemia pälvinud naine alates 1901. aastast, mil esimesed preemiad välja anti.
Penrose töötas 1965. aastal välja matemaatilise mudeli, mis tõestas mustade auku tekke võimalikkust. Mustade aukude gravitatsiooniväli nii tugev, et sellet haardest ei pääse isegi valgus.
Genzel ja Ghez alustasid 1990. aastate alguses uurimistööd, mis keskendus Linnutee keskmes asuvale Sagittarius A regioonile. Nad leidsid, et sealsete tähtede liikumist mõjutab umbes nelja miljoni päikese massiga nähtamatu objekt, mis ei saa olla muud, kui must auk.
Trio vahel läheb jagamisele kümne miljoni Rootsi kroonine (950 000 eurone) preemia, millest poole saab Penrose ja ülejäänu Genzel ja Ghez.
Tavapärastes oludes saanuks nad preemia kuningas Carl XVI Gustafilt Stockholmis peetaval ametlikul tseremoonial 10. detsembril, Alfred Nobeli surmaaastapäeval. Sel aastal toimub tseremoonia koroonaviiruse tõttu aga videolülituse kaudu.
Läinud aastal pälvisid füüsikapreemia Kanada-Ameerika teadlane James Peebles ja Šveitsi teadlased Michel Mayor ja Didier Queloz.
Peebles pälvis poole auhinnast avastuste eest, et suurem osa universumist koosneb tumeainest ja tumeenergiast. Mayor ja Queloz jagasid teise poole eksoplaneedi avastamise eest Päikese-sarnase tähe orbiidilt
