Riigikontroll leidis oma ülevaates, et Eesti ettevõtjad on riigi äridiplomaatia korraldusega üldjuhul rahul, kuid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja välisministeeriumi omavaheline konkureerimine ja ebapiisav infovahetus ei toeta äridiplomaatia arengut.
Samuti vajab äridiplomaatia märgatavalt pikema perspektiiviga rahastamist, teatas riigikontroll.
Riigikontrolli teatel kulub äridiplomaatia käigushoidmisele igal aastal vähemalt 20 miljonit eurot avaliku sektori raha. Välisministeeriumi diplomaatide ja EAS-i välisesindajate võrgustik 38 riigis ja 46 linnas võimaldab Eesti ettevõtjatel saada teenuseid ja teadmisi, mille hankimine turult oleks keerukas ja kulukas.
Ettevõtted, kes on saanud ekspordiks ja investeeringute vahendamiseks abi, on andnud diplomaatide ja EAS-i välisesindajate tööle üldjuhul positiivset tagasisidet.
Suvel riigikogus heaks kiidetud Eesti välispoliitika arengukava 2030 seab majanduse toetamise ja äridiplomaatia strateegiliselt olulisele kohale. Riigikontroll nõustub strateegias märgituga, et välismajanduspoliitika eesmärkide saavutamisel on kandev roll kolme poole – majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, EAS-i ning välisministeeriumi – koostööl. Samas on näha, et ministrite visioonid valdkonna juhtimisest ja tulevikust on erinevad.
“Kui üks asutus ütleb, et teeme koostööd, aga teine asutus, et juhtroll tuleks anda neile, siis on selge, et tulevikuvisioon erineb,” ütles riigikontrolör Janar Holm ja lisas, et Eesti äridiplomaatia puhul pole vaja teha niivõrd palju rohkem tööd, vaid pisut rohkem koostööd.
Vaatamata äridiplomaatia valdkonna koostööd ja koostoimimist toetavatele tegevustele – aastaplaanide läbivaatamine, iga-aastane äridiplomaatia ülevaade valitsuse majandusarengu komisjonile, ümarlauad – esineb endiselt puudujääke nii valitsuse tasandil valdkonna arengu terviklikul suunamisel kui ka juhtide ja spetsialistide tasandi infovahetuses ja koostöövõimes.
Riigikontrolli hinnangul on ühised eesmärgid ja tööplaanide koordineerimine eelduseks, et EAS-i välisesindajate ja saatkondade vahel tekiks sünergia. “Äridiplomaatia kohta võiks öelda sedasama, mida president Lennart Meri soovis Eesti välispoliitikalt: peame mõtlema miljoni peaga, kuid rääkima ühe suuga,” ütles Holm.
“Paraku tuleb ette, et erinevad asutused teevad samal ajal ühesuguseid plaane, suutes teineteist üllatada sellega, et nad soovivad mõlemad samasse riiki täiendavaid töötajaid suunata,” lisas ta. Riigikontrolli hinnangul saab dubleerimise riski vähendada, kui leppida kokku omavaheline tööjaotus nii laiemalt kui ka konkreetsetes sihtriikides.
Välisministeeriumi välisesinduste ja EAS-i välisesindajate asjatundlikkus ja rollid on seni olnud erinevad, kuid need on teineteist täiendanud. EAS-i välisesindustes töötavad välisesindajad, kes on spetsialiseerunud eksportivate ettevõtete toetamisele, välisinvesteeringute kaasamisele ning turismi arendamisele, tunnevad kohalikku keelt, kultuuri ja turgu/majandust.
Saatkondades töötavate diplomaatide tugi suurendab lisandväärtusena Eesti ettevõtete usaldusväärsust välismaiste partnerite silmis. Samuti aitavad diplomaadid, kui on vaja kontakti asukohariigi ametiasutusega. Äridiplomaatilist tuge pakub ka aukonsulite võrgustik.
Riigikontrolli arvates tuleks enne oluliste, äridiplomaatia senist korraldust muutvate sammude tegemist hinnata nende eeldatavat mõju ja maandada riske.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, riigikogu väliskomisjon ja välisminister on avaldanud arvamust, et välismajandusega tegelevate inimeste koondamine välisministeeriumi haldusalasse – EAS-i välisesindajate viimine välisministeeriumi juhtimise alla – aitaks suurendada välismajanduspoliitikale suunatud ressursside kasutamise efektiivsust ja tulemuslikkust.
“Eri riikidel on kasutusel erinevaid edukaid süsteeme,” märkis Holm ja lisas, et vormilised küsimused ei tohiks olla takistuseks, miks midagi teha ei saa.
Riigikontrolli hinnangul on tähis, et uue süsteemi ülesehitamisel ei läheks kaduma vajalikud funktsioonid. Käsitlemist vajab näiteks EAS-i välisesindajate staatus välisministeeriumi teenistuses mittediplomaatiliste lepinguliste töötajatena, et nii diplomaatidel kui ka mittediplomaatilistel välisesindajatel oleks tagatud võimalus tegutseda sihtturul oma pädevuses üksteist toetava meeskonnana.
Olulise puudusena tõid osapooled välja äridiplomaatilise info haldamise ühtse süsteemi puudumise. Riigikontrolli küsitluse andmetel ei kasuta üle poole majandusküsimustega tegelevatest diplomaatidest EAS-i memosid ega analüüse infoallikana, sest need ei jõua diplomaatideni ning ühiste infosüsteemide kasutamisele on hinnang üldjuhul halb või koostöö selles vallas puudub. Ühine infoedastuskanal või -süsteem või keskkond parandaks infovahetuse kvaliteeti ning säästaks tööaega.
Vaja oleks pikemat terviklikku vaadet äridiplomaatilise tegevuse rahastamisele. Selleks, et välisriigis kohapeal heal tasemel tegutseda, kulub aega sisseelamiseks ja võrgustiku ülesehitamiseks, mistõttu tuleks rahastamist kavandada mitme aasta perspektiivis ja terviklikumalt.
Riigikontrolli hinnangul on riigieelarve piiratud, märkimisväärset osa EAS-i äridiplomaatilistest tegevustest on rahastatud Euroopa Liidu (EL) toetustest. Äridiplomaatiat ellu rakendavate asutuste vahel on tekkinud konkurents. Pikemas vaates tuleb otsustada, kuidas ja milliste tegevustega jätkatakse, kui EL-i rahast Eesti ettevõtete toetamisele eraldatavad summad või riigieelarve võimalused vähenevad.
Kõrgete riigiteenistujate rahvusvahelistele visiitidele äridelegatsiooni kaasamisest huvitatud ettevõtjate jaoks on suur probleem liiga lühike etteteatamisaeg. Selleks, et kavandada äridelegatsiooniga kõrgetasemelisi välisvisiite ja messidele ühisstende, on loodud portaal visiidid.ee.
Kui visiite juhivad ministrid, kantslerid või asekantslerid, oleks võimalik parema planeerimistööga visiitide avalikustamise aega varasemaks tuua. Kõik visiidid, mille toimumine on kokku lepitud, tuleks esimesel võimalusel lisada portaali visiidid.ee.
Riigiülene süsteemne ülevaade juba toimunud visiitidest ning ettevõtete tagasisidest puudub aga senini. Portaal võiks olla ka toimunud visiitidest ülevaate, tagasiside saamise, turuvajaduste selgitamise koht nii avalikult kui ka asutuste vahel, sest see aitaks edasist tegevust veelgi paremini planeerida ja korraldada.
Äridiplomaatia tähendab üldisemas mõistes kõiki riigi poolt välismaailmale suunatud tegevusi, mis suurendavad Eesti majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet, väljendugu see kasvava ekspordina, suurenenud atraktiivsusena välisinvestorite seas või välisturistide külastuste kasvuna, aga samuti riigi tuntuse ja maine kasvuna välisturgudel.
Äridiplomaatilise tegevuse sisuline juhtimine ja valdkonna arengu eest vastutus on jaotunud välisministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asutuste vahel. Eesti ettevõtete tegevust välisriikides toetavad saatkondades töötavad diplomaadid ning äri- ja investeerimisnõunikud ja EAS-i välisesindajad.
Ülevaate fookus on tegevusel, mis toimub välismaal või on seotud selle planeerimisega. Vaadeldud on äridiplomaatiat kui välispoliitika ja majanduspoliitika elluviimise vahendit.
