Kuigi Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juhi Reemo Voltri sõnul võib õpetajate töötasu külmetamine viia streigini, ei näe valitsus minister Mailis Repsi sõnul praegustes oludes võimalust õpetajatele palgatõusu lubada.
“Praegustes koroonakriisist mõjutatud majandusoludes on valitsus teinud konsensusliku otsuse, et esmatähtis on stabiilsuse ja praeguse rahastamistaseme tagamine kõikides valdkondades ning kärbete vältimine,” ütles kolmapäeval BNS-ile haridus- ja teadusminister Mailis Reps. “Paraku tähendab see seda, et praegustes ebakindlates oludes pole võimalik lubada ka palgatõusu.”
Reps lisas, et üld- ja kutsehariduskoolide õpetajate palgavahenditeks on kavandatud 2021. aastaks kokku 388 miljonit eurot, mis võimaldab ministri sõnul keerulistest oludest hoolimata enamat, kui miinimumpalga tagamist. “Eraldatud summa võimaldab arvestusliku keskmise palga hoidmist tasemel 1540 eurot ja moodustab riigi keskmisest palgast 108 protsenti. Viimasel neljal aastal on õpetajate töötasu alamäär tõusnud ligi 360 eurot,” sõnas Reps.
Samuti jätkavad riik ja kohalikud omavalitsused Repsi sõnul lasteaiaõpetajate palgakasvu motiveerimist, et tagada lasteaiaõpetajatele vähemalt 90 protsenti ning magistrikraadiga lasteaiaõpetajate palk 100 protsenti üldhariduse õpetaja palga alammäära tasemel.
“Õpetajate palga jätkuv kasv on ja jääb haridus- ja teadusministeeriumi jaoks prioriteetseks küsimuseks, seega jätkame olukorra stabiliseerumisel uute võimaluste otsimist,” ütles Reps. “Riigieelarve strateegia ei ole kindlasti neljaks aastaks lõplik – riigieelarve ja eelarvestrateegia vaadatakse üle kaks korda aastas. Praegu on majandusprognoos ennustamatu, ent kevadel, kui pilt on loodetavasti selgem, läheme palgatõusu küsimustega edasi.”
EHL-i juht Reemo Voltri teatas teisipäeval, et valitsuse, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning EHL-i õpetajate palgaläbirääkimistel selgus, et õpetajate palka 2021. aastal ei tõsteta. “Olukorra muudab veelgi halvemaks riigieelarve 2021.-2024. aasta strateegia, mis ütleb väga selgelt, et järgmised neli aastat õpetajate töötasu ei tõuse,” lisas ta.
Kui valitsus on märkinud, et õpetajate töötasude tõus on olnud OECD riikidega võrdluses protsentuaalselt üks kiiremaid, siis Voltri sõnul on edu vaid näiline.
“Meie stardipositsioon võrreldes teiste riikide õpetajate palkadega on lihtsalt väga madal olnud. Kui väga madalale töötasule lisada juurde suur protsent palgatõusu, siis see ei tähenda veel, et on saavutatud hea või konkurentsivõimeline palk,” rääkis liidu juht.
Education at a Glance 2020 uuringu tulemuste kohaselt on Eesti riigi kulutused haridusele tõusnud vähem kui valitsussektori kulud üldiselt, märkis EHL. Seetõttu on Eesti riigi hariduskulude protsent SKP-st oluliselt alla Euroopa keskmise.
“Palgakõneluste tulemusena saab Eesti õpetaja järgmisel aastal keskmiselt kümme protsenti vähem palka kui teised sama haridusega töötajad Eestis ja miinimumtöötasu on veerandi võrra väiksem kui kõrgharidusega töötajate keskmine töötasu,” märkis Voltri.
“Kui valitsus kaalub õpetajate palgad järgmiseks neljaks aastaks külmutada, siis tuleb kindlasti, kas või streigiga kaitsta Eesti väga head haridust ning õpetajaid, kes on Eesti riigi eduloo garantiiks,” nentis EHL-i juht.
 juhi Reemo Voltri sõnul võib õpetajate töötasu külmetamine viia streigini.){kind=link}