Advokaadibüroo Magnusson teatel pole ebaseadusliku andmelekke tõttu kohtupidamine Danske rahapesuasjas enam võimalik.
2017. aastal Danske Bank A/S Eesti filiaali rahapesukahtluse kontrollimiseks alustatud kriminaalmenetluses on ülimahuka andmelekke tõttu tekkinud pretsedenditu olukord, mis seab kahtluse alla õigusriikliku kriminaalmenetluse aluspõhimõtted, teatas advokaadibüroo Magnusson esindaja neljapäeva õhtul BNS-ile.
“Täna esitasime Riigiprokuratuurile taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja ühtlasi kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks selgitamaks välja isikud, kes lekitasid ebaseaduslikult kriminaalasja kohtueelse uurimise andmeid sisaldavad kriminaaltoimikud Itaalia meediaväljaandele l´Espresso,” ütles vandeadvokaat Martin Hirvoja, kahe Danske rahapesukahtluse kriminaalmenetluses kahtlustatava kaitsja. “Kohtupidamine on sisuliselt viidud meediasse asjasse kaasatud isikute tahte vastaselt ja ebaseaduslikult, mistõttu on ka kaitsja tavapärasest praktikast erinevalt sunnitud erandkorras kriminaalmenetlust puudutavat probleemi avalikult käsitlema.”
Toimunud mahus kohtueelse uurimise andmete lekitamine on Eesti senises õiguspraktikas pretsedenditu.
Vahemikus 22.09.2020 kuni 02.10.2020 avaldati mitmes Eesti meediaväljaandes väga suures mahus Danske rahapesu uurimiseks käimasoleva kohtueelse uurimise materjale. Avaldatud ajaleheartiklitest nähtub et lekitatud on tõenäoliselt kogu kriminaaltoimik. Selline kohtueelse uurimise andmete lekitamine on Eesti senises õiguspraktikas pretsedenditu. Varasemad lekked on teadaolevalt puudutanud üksikuid fragmente või dokumente.
Andmelekke tõttu on võimatu täita enamikke võistleva kohtumenetluse nõudeid, teatas advokaadibüroo.
Aastast 2004 kehtiva uue kriminaalmenetluse seadustikuga kaotati Eestis nõukogulik inkvisitsiooniline menetlus ning see asendati USA eeskujul loodud võistleva kohtumenetlusega, mille aluspõhimõtteks on see, et asja lahendav kohtunik ei tohi enne kohtuistungit näha kohtueelse uurimise toimikut. Seda, kas kohtueelse uurimisega prokuratuuri poolt kogutud tõend on asjakohane ning seadusega kohtus lubatav, otsustatakse alles kohtuliku uurimise käigus, seejuures enamasti iga tõendi kohta eraldi.
Praegusel juhul on kriminaaltoimik tehtud ajakirjanduse kaudu kättesaadavaks kõikidele Eesti kohtunikele maakohtutes, ringkonnakohtutes ja Riigikohtus. Seega ei ole Eestis enam ühtegi kohtunikku, kes saaks seaduse nõuete kohaselt Danske kriminaalasja lahendada. Nimetatud viga ei ole enam võimalik mõistliku aja jooksul parandada. Samuti ei ole enam võimalik tagada seaduse nõuet, et tunnistajad ei tohi enne kohtus ütluste andmist teada teiste tunnistajate poolt antud ütlusi, samuti mitte muid kohtus uuritavaid dokumente.
Seetõttu on võimatu täita enamikke kriminaalmenetluse seadustiku kohtulikku uurimise peatükis sätestatud kohtumenetluse nõudeid. Samuti on tugevalt kahjustatud kahtlustatavate õigust süütuse presumptsioonile. Kogumis on andmelekke tõttu muutunud võimatuks viia Eestis läbi ausat ja õiglast kohtumenetlust Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 6 tähenduses, selle põhimõtte rikkumine on omakorda kriminaalmenetluse oluline rikkumine mis toob kaasa süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise, teatas advokaadibüroo.
Kuna toimunule vastav Riigikohtu pretsedent Eestis puudub, on vastavalt Eesti kohtumenetluses tunnustatud põhimõtetele asjakohane võtta arvesse Eesti seaduse loomisel aluseks olnud USA sellekohast kohtupraktikat. Juba hiljemalt 19 sajandil pandi USA kohtupraktikas alus põhimõttele, et kriminaalmenetluse läbiviimise nõuete oluline rikkumine toob raskemal juhul kaasa süüdistuse tühistamise, mille vasteks on Eestis kriminaalmenetluse lõpetamine. Näiteks kohtupretsedendis United States v Edgerton tühistas kohus süüdistuse, kuna tunnistaja kuulati üle pärast seda, kui ta oli saanud teadlikuks teise tunnistaja poolt antud ütlustest. Samalaadseid juhtumeid käsitlevad ka United States v Kilpatrick ning Lewis v Commissioners kohtulahendid. USA Ülemkohus on tühistanud süüdimõistvaid otsuseid ka üksnes seetõttu, et kohtupidamisele eelnenud kriminaalasja kajastamine massimeedias on olnud nii ulatuslik, et see tõi kaasa ausa ja õiglase kohtupidamise põhimõtte (fair trial) rikkumise – näiteks lahendites Irvin v Dowd, Rideau v Louisina, Sheppart v Maxwell.
Õigusriikliku kriminaaljustiitssüsteemi toimimise vahendina on USA-kohtupraktikas kasutatud lahendust mille kohaselt iseäranis juhul, kui menetlusõiguse kuritarvitamine toimub uurimist läbiviiva valitsuse esindaja poolt, võib kohus süüdistuse või süüdimõistva otsuse tühistada ka juhul, kui rikkumisega ei kahjustatud kahtlustatava õigust ausale kohtupidamisele. Ka juhul kui isoleeritult konkreetse süüasja lahendamisel võib kriminaalmenetluse lõpetamine tunduda avalikkusele ebaõiglane, kannab selline otsus endas peamiselt hoopis laiemat eesmärki tagada kriminaaljustiitssüsteemi kui terviku põhiseaduspärane toimimine edaspidi ning seeläbi usaldus riigi toimimisse.
Kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamise eest näeb karistusseadustik ette kuni viis aastast vangistust.
Koos kriminaalmenetluse lõpetamise taotlusega esitas kaitsja ka kuriteoteate kriminaalmenetluse alustamiseks karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis näeb ette kuni viie aastase vangistuse kohtueelse menetluse andmete ebaseadusliku avaldamise eest, et prokuratuur selgitaks välja kes võis selle teo toime panna. Kuna toimikut ei ole kahtlustatavatele tutvustatud, on välistatud et mõni eraisik võis andmeid lekitada.
„Olles ise olnud justiitsministeeriumis kunagi allikakaitseseaduse väljatöötamisega seotud, on ilmselge, et ka ajakirjanikku ei saa vastutusele võtta. Kuid see seadus ei anna teabevaldajale õigust andmeid lekitada,” lisas Martin Hirvoja.
