Kultuuriminister Tõnis Lukas peatas Jägala jõel asuva Linnamäe elektrijaama lammutamise ja paisjärve hävitamise.

Lukase käskkirjaga ühise kaitsevööndi kehtestamine Jägala linnamäele, Linnamäe hüdroelektrijaama paisule, paisjärvele ning nendega piirnevatele muististele kui tervikväärtusele andis Jõelähtme vallale kindluse ajaloolise elektrijaama ja looduskauni paisjärve säilimiseks, teatas Jõelähtme vaallavalitsuse esindaja teisipäeval.

Linnamäe paisu lammutamine ja paisjärve hävitamine Jägala jõe lõhedele avamiseks muutus võimatuks pärast kultuuriministri otsust, tunnistada piirkonna asulakohad ja muistsed põllujäänused kultuurimälestiseks ning kehtestada neile ühine kaitsevöönd.

„Linnamäe paisjärv ja hüdroelektrijaam on Jõelähtme valla olulised väärtusobjektid, mis moodustavad koos Jägala joaga sihtkoha, mida käivad imetlemas huvilised nii koduvallast, mujalt Eestist kui ka välismaalt. Linnamäe paisjärve kaitse alla võtmine oli oodatud otsus ja on suur samm selle pikale veninud protsessi mõistuspärasele lõpetamisele,“  ütles Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.

Linnamäe hüdroelektrijaama omanik osaühing Wooluvabrik võitles aastaid Eesti kauneimaks tööstusehitiseks tunnistatud hüdroelektrijaama säilimise nimel, et jätkata seal keskkonnasõbraliku elektrienergia tootmist. „Linnamäe hüdroelektrijaam on nüüd kaitse all koos teiste mälestistega, kaitsevöönd on ühine ja sisuliselt terve järv kaitse all,“ ütles Wooluvabrik OÜ juhatuse liige Vahur Kivistik. „Loodame, et keskkonnaminister Rain Epler jätkab eelmise keskkonnaministri Rene Koka  alustatud tööd paisjärve ja elektrijama säilitamiseks ning  viib jaanuari alguses valitsusse määruse eelnõu, millega paisjärve alusel lõigul leevendatakse keskkonnaeesmärke ja lõhejõe taastamise perspektiivitust ideest loobutakse.“

Jägala jõgi lisati 2004. aastal Euroopa kaitsealade Natura võrgustikku toonaste ametnike poolt väidetavalt vargsi. Kedagi ei kutsutud arutama jõe ja inimeste elukeskkonna ümberkujundamist, lõheliste õigused seati vaikimisi inimeste õigustest ettepoole.

Vahetult enne andis keskkonnaamet elektrijaamale kõik tegutsemiseks vajalikud load ja kooskõlastused, kiitis heaks keskkonnamõjude hindamised. Nendest lubadest lähtuvalt investeeris tollane omanik Eesti Energia miljoneid eurosid maksumaksja raha, et taastada 1941 aasta sõjakeerises Punaarmee poolt osaliselt purustatud elektrijaam. 2002. aastal, alustas Eesti Energia eraannetuste toel jaama taastamist. Kompleksist kujunes taas inimestele oluline objekt ning riigile energiajulgeoleku üks komponent.

Alates 2018 jaanuarist kuni septembrini 2020 püüdis keskkonnaamet korduvalt elektrijaama seisata, tööd õnnestus jätkata vaid kohtu antud õiguskaitse tõttu. Septembris 2020 jõustunud kohtuotsusega nimetas kohus keskkonnameti tegevust veeloa menetlemisel silmakirjalikuks ja kohustas ajutise loa andmise otsustama kuu aja jooksul, mida amet ka tegi.

Seega jätkub elektri tootmine Linnamäel praegu tänu halduskohtu otsuse alusel antud ajutisele loale, kuid jätkub kemplemine keskkonnamõjude hindamise aruande nõuetele vastavuse üle. Keskkonnaamet on kuuel korral aruande tagastanud, nõudes muuhulgas ühe alternatiivi ehk mälestisena kaitse all oleva paisu lõhkumise täpsemat uurimist. Jõelähtme vallavalitsus avaldas lootust, et keskkonnaamet saab nüüd, pärast kultuuriministri korraldust kaitsevööndi laiendamisest, aru, et paisu ei saa lõhkuda ega paisjärve all lasta.

Valitsus saab oma määrusega lõplikult vormistada 10. oktoobri 2019 aasta protokollilise seisukoha, et Linnamäel ei prevaleeri kalakaitselised väärtused muinsuskaitseliste ja sotsiaal-majanduslike väärtuste üle, arvates paisjärve alusel lõigul kaitse-eesmärkide hulgast välja lõheliste kaitse  ja taastades nii kodurahu muinsuskaitsjate, roheenergia tootjate ja kalakaitsjate vahel.

POSTITA KOMMENTAAR

Palun sisesta kommentaar !
Palun sisesta oma nimi