Märtsis käisid päästjad üle kogu Eesti kustutamas 34 maastikutulekahju, neist enamiku puhul oli tegemist kulupõlenguga.
Soojad ilmad on sulatanud lume ja tuuled on puhunud kuivaks hangede alt välja sulanud mulluse rohu. „Eelmisest aastast alles jäänud rohtkate on õhuke ja juba esimesed tuuled muudavad selle krõbekuivaks. Kuigi maapind on veel niiske, on kuluhein sellest hoolimata väga kergesti süttiv,“ selgitas päästeameti ennetustöö osakonna juht Viktor Saaremets.
Ulatusliku kulupõlengu puhkemiseks piisab vähesest. „Koduaedades on alanud kevadtööd, siin-seal tehakse lõkkeid. Piisab vaid väiksest hooletusest ja lõkkest võib alguse saada suurem ja kiiresti leviv põleng,“ rääkis Saaremets. „Kindlasti tuleb meeles pidada, et lõkkease peab olema ette valmistatud ja lõkkeplatsi ümbrus tuleohutu. Lõkkekoha juurde tuleb varuda kustutusvahendid, näiteks ämber vett, et vajadusel tuld kiiresti summutada. Rusikareegel on see, et lõket tohi jätta järelevalveta, sest õnnetuse juhtumiseks piisab vaid hetkest.“
Kulu põletamine on keelatud aastaringselt.
Tuld tohib teha vaid tuulevaikse ilmaga ning hoolikalt tuleb jälgida, et sädemed ei lendaks kergesti süttivatele materjalidele. Lõkkekohta valides on oluline arvestada, et see oleks hoonetest ja metsast ohutus kauguses.
Ees ootab pikem nädalavahetus ning prognoosi kohaselt on oodata võrdlemisi sooja ja vahelduva pilvisusega ilma. Looduses aega veetes tuleb meeles pidada tuleohutuse põhitõdesid ning tulega kaasnevaid ohtusid tasub selgitada ka lastele.
