Aktiivsel aia-, põllu- ja ehitustööde ajal kipuvad inimesed unustama elektriliinide läheduses varitsevat ohtu.
Õhuliini kaitsevööndis viibides pole ettevaatus kunagi liiast. Inimene võib kõrgepingeliinidest saada surmava elektrilöögi ka siis, kui ta liinijuhet ei puutu. „110 kilovoldise liini juures võib elektrilöök toimuda ühe meetri kauguselt kõrgepingeliini juhtmest ning võimsamate liinide puhul juba 2,5 meetri kauguselt,“ selgitas Eleringi liinide käidu talituse juhataja Andrus Veeleid. „Kuigi liinijuhtmed jooksevad kõrgetel mastidel, võivad ohtliku olukorra tekitada suuremad masinad – näiteks kallurid, metsaveomasinad, kraanad, tõstukid või kombainid.“
Kõrgepingeliinide läheduses vabaõhusündmust planeerides tuleks võimalikele ohtudele juba varakult mõelda ja avalikke üritusi kaitsevööndis mitte korraldada – ohtlikke olukordi võivad tekitada näiteks kõrge antenn, batuut, lõke või tuulelohe. „Ette on tulnud ka väga kahetsusväärseid juhtumeid, kus teadmatusest on otse elektriliinide alla paigaldatud batuut. Sellisel tegevusel võivad olla väga kurvad tagajärjed,“ hoiatas Veeleid.
Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mille ulatus mõlemal pool liini telge on 110 kilovoldise pingega liinide korral 25 meetrit ja 330 kilovoldise pingega liinide korral 40 meetrit.
Eleringi soovitusel tuleks kooskõlastada võrgu valdajaga kõik kõrgepingeliini kaitsevööndis tehtavad tööd, samuti tuleb kooskõlastada kõrgemate kui 4,5-meetriste transpordivahenditega avalikel teedel liikumine ja väljaspool teid liini kaitsevööndis liikumine.
“Kui masin on sattunud pinge alla, et tohi masinast mingil juhul väljuda. Oota kabiinist väljumiseks kõrvalist abi ja kinnitust, et liin on välja lülitatud. Juhul, kui liinilt on maha kukkunud juhe või tross, siis ei tohi seda mingil juhul puutuda. Ära mine juhtmele lähemale kui 20 meetrit ja teata juhtunust Päästeametile. Tõkesta seni juurdepääs mahakukkunud juhtmele,” märkis Elering.
Avalikud üritused ja lõkked kõrgepingeliini all on keelatud, samuti elektrimastidel ronimine.